Soome Aalto ülikooli teadlased tegid mudeli, mis oleks saanud läinud talvel, kui Venemaalt oleks elektri import lõppenud. Siis oleks kerkinud elektri hind röögatutesse kõrgustesse.
Kui Venemaalt lõppes eelmisel nädalal elektri import, siis tõttasid asjatundjad väitma, et elektri puudust Soomes ei tule. See on tõsi. Soomes ei lõppe elekter otsa, sest seda on võimalik ka mujalt sisse osta. Küll on aga elektri hind käesoleval nädalal palju kõrgem kui veel eelmisel nädalal, vahendab Helsingin Sanomat.
Näiteks Põhjamaade elektribörsil Nordpool oli kolmapäeval, 18. mail elektri hind keskmiselt 17,4 senti kWh eest. See oli ligi kolm korda kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal ja neli korda kõrgem kui veel 2 aastat tagasi.
Tänasel reedel on elekter veelgi kallim, ligi 50 senti kWh eest.
Soome Aalto ülikooli teadlased uurisid mudeli peal, mis oleks saanud, kui Venemaalt oleks elektri import lõppenud läinud talvel. Selle põhjal võib prognoosida, mis saab järgmisel talvel.
Tulemused on jahmatavad. Elekter oli läinud talvel niigi kallis. Novembri algusest kuni aprilli lõpuni oli Soomes keskmine elektri hind 10,6 senti kWh eest. Ilma Venemaa impordita aga oleks hind olnud 13,6 senti kWh eest.
Tipphetkedel oleks mõju olnud veelgi suurem. Eelmise, 2021. aasta 7. detsembril kerkis elektri hind Soomes 97,7 senti peale kWh eest. Ilma vene elektrita oleks kWh hind võinud olla 3 euro ringis ehk 3 korda kõrgem.
Kolm eurot kWh eest tähendaks elektriküttel kodu puhul 200-eurost arvet PÄEVAS, kui kõrge hind püsib terve ööpäeva.
Tavaliselt on sellised kõrged hinnad olnud lühiajalised ja olnud pigem erandlikud. Eelmisel talvel aga püsis hind kõrgel mitmeid päevi või isegi nädalaid järjest. Paljude inimeste detsembrikuised elektriarved olid enam kui 1000 eurot. Kui eelmine talv oli kallis, siis järgmine talv võib tulla veelgi kallim.
Kuigi järgmist talve on raske ette prognoosida, soovitatakse olla valmis väga kõrgeks elektri hinnatasemeks ka järgmisel talvel. Arvatavasti töötab siis Soome Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor 1600 MW täisvõimsusega ja korvab Venemaa ärakukkumise. Tuulevõimsust tuleb samuti juurde, mistõttu selle nimivõimsus peaks kerkima enam kui 5000 MW peale.
Tuulejaamad aga ei tooda elektrit ühtlaselt, vaid ligi 40 protsenti nimivõimsusest. Läinud talvel kergitas elektri hinda Kesk-Euroopas Vene maagaasi kallinemine. Lisaks kasvas hüppeliselt saastekvootide maksumus, kuna gaasi asemel hakati rohkem kasutama kivisütt. Põhjamaades kerkis elektri hind, kuna elektrit hakati eksportima Kesk-Euroopasse.
Järgmine talv võib Kesk-Euroopas olla sama hull või veel hullem. Vene gaasitarned võivad lõppeda kas sõja või piirangute tõttu. See tähendab, et Soomes võidakse taas käivitada varuelektrijaamad.
Aalto ülikoooli teadlaste väitel peaks olema võimalik reageerida, kui elektri hind kerkib kõrgustesse. Näiteks Rootsis ja Norras maksti inimestele otse hüvitist. Norras, kus elektri tootmine on riigi omandis, tähendab see kasumi jagamist klientide vahel. Selline süsteem pole aga eriti efektiivne ning Soomes mõeldakse mingi muu võimaluse peale.
Elektri hinna reguleerimine on ka seetõttu oluline, et fossiilsetest kütustest loobumine tõstab elektri tarbimist. tahetakse, et inimesed ostaksid elektriautosid ja kütaksid elektriga, aga see protsess võib aeglustuda, kui elekter on liiga kallis.
