Ajal, kui Venemaa rünnak Ukrainason väldanud juba poolteist kuud, räägib Venemaa saadik USA-s, miks alustas Venemaa naaberriigi vastu „erioperatsiooni” ja mison tingimused,millega ollakse nõus lõpetama konflikt Euroopa kahe suurima riigi vahel.

Olukorras, kus Kiievi võimud süüdistavad Venemaad sõjakuritegudes kuni genotsiidini välja, ütles Vene suursaadik USA-s Anatoli Antonov väljaandele Newsweek, et hoopis Ukraina-poolne kavatsetud rahvuslik puhastus koos sooviga liituda NATO-ga oli sõja alguse põhjuseks.

„Erioperatsioon Ukrainas on Kiievi režiimi soovimatuse tulemus lõpetada Vene-vastane genotsiid koos rahvusvaheliste kokkulepete täitmisega,” ütles Antonov. „NATO liikmesriikide soov kasutada naaberriiki, et luua seal Vene-vastane kants on samuti ilmne.”

Vene diplomaat rääkis, et 24. veebruari sündmuste juured on 8 aasta taguses ajas, mil Euromaidanina tuntud ülestõus kukutas Ukrainas Vene-sõbraliku valitsuse ja võimule sai Lääne-meelne valitsus, mis soovib liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Antonovi sõnul oli ülestõus Venemaa jaoks „Lääne poolt initsieeritud verine riigipööre”, mille käigus „tulid Kiievis võimule äärmusrahvuslikud ideed”. Ukrainas võeti kasutusele poliitika,mis oli Venemaa jaoks vaenulik – nagu vene keele kaotamine Ukrainas riigikeelena ja rahvuslike tegelaste nagu Stepan Bandera rehabiliteerimine. Bandera oli sõja ajal teinud koostööd natsi-Saksaga.

Kui 2014. aastal puhkesid Ukrainas rahutused, vallutasid Vene väed kiiresti Krimmi, et kaitsta sealset vene enamust ja umbes samal ajal haarasid venemeelsed separatistid relvad, et kuulutada välja Donetski ja Luganski rahvavabariigid Donbassi idaosas.

Need sündmused viisid Ukraina vägede ja mässajate sõjalise konfliktini, mille tulemusel on hukkunud 14 000 inimest, milles mõlemad pooled süüdistavad teineteist. Konfliktis on sõlmitud kaks vaherahu kokkulepet, mida tuntakse Minski kokkulepetena, aga sõjategevus ja tapmised jätkusid.

Antoni väitel suretasid Minski kokkulepped välja „Kiievi režiimi natsionalistlikud ja revanšistlikud meeleolud” ning Ukraina valis „kiire militariseerumise tee” Lääne toetusel.

„NATO liikmesriigid on Ukraina militariseerinud,” ütles Antonov. „See ujutati üle Lääne relvadega, kui president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukrainal on kavas hankida tuumarelv, mis ei ohustaks üksnes naaberriike, vaid tervet maailma.”

Ukraina võimud on ümber lükanud kavatsused tuumarelva osas ning seda on kinnitanud ka rahvusvaheline Aatomienergia agentuur. President Zelenski aga seadis Ukrainas tuumarelva puudumise küsimärgi alla Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil peetus kõnes, see oli vaid mõned päevad enne Venemaa sissetungi.

Selleks ajaks oli Venemaa koondanud Ukraina piiri äärde ligi 200 000 võitlejat, kaasa arvatud Valgevenes ja Krimmis. Antonov aga ütles, et seeoli hoopis Ukraina, mis koondas vägesid, et alustada rünnakut Donbassis.

„Sellises olukorras polnud Venemaal muud võimalust, kui tunnustada Donetski ja Luganski rahvavabariikide iseseisvust,” ütles Antonov. „Pärast seda, ÜRO põhikirja peatükk VII artikkel 51 alusel Venemaa Föderatsiooninõukogu otsuse ja Donetski ning Luganski rahvavabariikidega sõlmitud vastastikuse abistamise kokkulepete kohaselt tegi Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin otsuse sõjalise erioperatsiooni kohta.”

„Selle eesmärk on Ukraina demilitariseerida ja denatsifitseerida, selleks et vähendada Lääneriikide poolt tulevaid ohtusid kasutada Ukraina inimesi ära võitluses venelaste vastu,” lisas Antonov.

Antonovi sõnul oli operatsiooni eesmärk „Kiievi režiimi poolt kavandatud genotsiidi lõpetamine ning tagada Ukraina tuuma-vaba ja neutraalne staatus.”

Ajal, mil Ukraina ja mitmed teised riigid, kaasa arvatud USA president on kutsunud üles Vene relvajõudusid ning president Putinit vastutusele võtma sõjakuritegude eest, ütles Antonov, et Moskva eesmärk on „lõpetada 2014. aastal alanud verevalamine ja tuua kohtu ette need, kes on toime pannud kuritegusid tsiviilelanike, kaasa arvatud Vene kodanike suhtes”.

Suursaadik lükkas ümber soovi haarata kontroll Ukrainas pikemaks ajaks, öeldes, et „Ukraina okupeerimine pole erioperatsiooni eesmärk”.

Suursaadik lükkas ümber Ukraina väited selle kohta, et Vene sõjaväelased on vastutavad tsiviilelanike tapmiste eest Butšas. Antonov on varem öelnud, et tapmised pandi toime Ukraina vägede poolt pärast seda, kui Vene väed olid linnast lahkunud.

„Vene Föderatsioon kasutab vajalikke meetmeid, et kaitsta tsiviilelanike elu ja ohutust,” ütles Antonov. „Me teeme kõik selleks, et tagada kriitilise infrastruktuuri töö, et tagada seadus ja kord ning inimeste turvalisus. Löögid on ainult sõjaliste objektide pihta ja täpsete relvadega.”

Reedel olid selliste relvadega hävitatud Vene kaitseministeeriumi info kohaselt Donbassi saadetud relvad ja sõjaline varustus Pokrovskis, Slavjanskis ja Barvenkovos. Venemaa on aga ümber lükanud rünnaku Kramatorski raudteejaamale, süüdistades Ukraina vägesid enam kui 50 inimese tapmises seni suurimas tsiviilelanike vastu suunatud rünnakus.

Washington aga toetab Kiievi infot juhtunu kohta, pärast mida lubasid nii Bideni valitsus kui Euroopa riigid saata Ukrainasse rohkem sõjalist abi. Antonov aga hoiatas, et selline abi ainult süvendab konflikti ja võib viia otsese sõjalise kokkupõrkeni USA ja Venemaa vahel.

„Lääneriigid on otseselt sekkunud sündmustesse, kui nad jätkavad Ukraina relvade ja laskemoonaga varustamist, seeläbi soodustades verevalamist,” ütles Antonov.

„Me hoiatame, et selline tegevus on ohtlik ja provokatiivne, kuna on suunatud meie riigi vastu,” lisas ta, „see võib viia USA ja Venemaa otsese sõjalise kokkupõrkeni. Igasugune relvastuse ja sõjalise varustuse saatmine Läänest, mis liigub kolonnidena läbi Ukraina on meie relvajõudude sihtmärk.”