Eelnõuga nähakse ette, et kindlustatul peaks olema õigus ilma isolatsiooni otsuseta nakkushaiguse hüvitisele, kui isikul on diagnoositud koroonaga nakatumine ja tööle minek ei ole nakkuse leviku ohu tõttu soovitatav. Sama õigus oleks ka alla 16-aastase lapse eestkostjal, kui lapsel ei ole nakkuse leviku tõttu soovitav lasteaias või koolis käia ja eestkostja ei saa seetõttu tööle minna.

Raske nakkushaigusega isiku karantiini või isolatsiooni võib määrata ainult omavalitsuse ametlik nakkushaiguste arst või ravipiirkonna nakkushaiguste arst. Karantiin või isolatsiooniotsus on aga nakkushaiguse hüvitise saamise eelduseks. Nakatumiste ja nakkusega kokkupuudete kõrge taseme tõttu on probleemiks saanud see, et kõiki nakatunud või nakkusega kokku puutunud isikuid ei saa viivitamatult karantiini panna või isoleerida, mistõttu ei peeta isolatsiooni otsuseid enam kõigis piirkondades vajalikeks. Samuti on testimine paljudes kohtades ummikus kiiresti kasvava nakatumiste arvu tõttu.

Valitsuse eelnõu kohaselt on kindlustatul õigus saada nakkushaiguse hüvitist juhul, kui kindlustatul on tõendatud koroonaga nakatumine (PCR-test või antigeenitest) ning tööle minek ei ole nakkuse leviku ohu tõttu soovitatav. Nakkushaiguse hüvitist oleks õigus saada ka alla 16-aastase lapse eestkostjal, kui lapsel on diagnoositud koroonaga nakatumine ja lapsel ei ole soovitatav lasteaias või koolis käia haiguse leviku tõttu.. Hüvitise saamiseks on vaja arstitõendit.

Nakkushaiguse hüvitise tagasiulatuvalt taotlemise tähtaeg pikeneb eelnõu kohaselt seniselt kahelt kuult kuuele kuule. Praegu võib ametlikku isolatsiooni- või karantiiniotsust oodata mitu nädalat ja isegi kauem kui kaks kuud, mis on ette nähtud nakkushaiguse hüvitise taotlemiseks.

Eelnõu eesmärk on kindlustada toimetulek eelkõige neile, kellele nakkushaiguste seaduse alusel ei ole määratud isolatsiooni, kuid kes on koroonaga nakatumise tõttu palgata jäänud. Samas on eesmärk julgustada nakatunuid töölt eemale jääma, kui tööle minemine kujutab endast nakatumisohtu teistele töötajatele. Samuti on eesmärgiks hüvitada tööandjale töötaja töölt puudumise kulud olukordades, kus tööandja maksab töölt puudutud aja eest töötasu.

Nakkushaiguste seaduses kehtivad karantiini ja isolatsiooni sätted jäävad muutumatuks ning nende alusel on endiselt õigus saada nakkushaiguse hüvitist.

Nakkushaiguse hüvitis kompenseerib täielikult saamata jäänud töötasu.

Tehakse ettepanek muuta puhkuse seaduse ja meremeeste puhkuse seaduse sätet tööaja arvestuse kohta selliselt, et nakkushaiguse hüvitisega töölt eemal oldud aeg on arvestatud kui tööaeg.

Seadus jõustub esimesel võimalusel ja kehtib kuni 30. juunini 2022.