Soomes on mure, kuna iga neljas ehitusel töötav isik on vaktsineerimata. Andmed on oktoobri alguse seisuga ja need selgusid Helsinki Graduate School of Economics’i uuringust.

Uuring võttis vaatluse alla terviseameti ning tuluregistri andmed, et välja selgitada, millistel elualadel on vaktsineeritus kõige väiksem, vahendab Helsingin Sanomat.

Vahed on elualade vahel suured, ütles uuringut juhtinud Turu ülikooli tervisemajanduse professor Mika Kortelainen.

Suhteliselt kõige enam oli vaktsineerimata inimesi ehituses, haldus- ja tugiteenustes, kaevanduses ning maa- ja metsamajanduses. Neist üle 20 protsendi olid oktoobri alguse seisuga vaktsineerimata.

Haldus- ja tugiteenuste alla lähevad näiteks koristajad, sekretärid ja turvatöötajad.

Kõige enam vaktsineerituid oli uuringu järgi rahandus- ja kindlustusvaldkonnas, elektri-, gaasi- ja soojusteenustes, info- ja kommunikatsiooni alal ning hariduses.

Meeste vaktsineeritus on madalam kui naistel. Vaktsineerimata töötajate osakaal on suur ehituses ja tööstuses, kus on ametis valdavalt mehed.

Vaktsineeritus on madalam ka võõrkeelsete hulgas. Võõrkeelseid töötajaid on palju majutuse ja toitlustuse valdkonnas ning haldus- ja tugiteenuste valdkonnas.

Teema vajab veel uurimist, selles pole näiteks arvestatud välismaal saadud vaktsiinidega. Teatud valdkondades on välismaalaste osakaal suur.

Uuringus ei arvestatud ka nendega, kes on haiguse läbi põdenud. Näiteks saab Euroopa Liidu koroonatõendi ka ilma vaktsineerimata, kui läbi põetud koroonahaigusest on möödas vähem kui kuus kuud.

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000008372638.html