Kuigi Soomes loodeti saavutada juba eelmisel nädalal 80-protsendiline vaktsineeritus üle 12-aastaste hulgas, pole seda senini sündinud. Põhjuseks on asjaolu, et vaktsineerimise tuhin on inimestes vaibunud.
80-protsendiline vaktsineeritus saavutatakse ilmselt lähipäevil, aga Soomes on jätkuvalt koroona olukord väga hull. Haiglad on taas täitumas koroonapatsientidega ning purunevad varasemad rekordid, vahendab Helsingin Sanomat.
Varem arvati, et vaktsineerimine aitab epideemia lõpetada, aga nüüd leiavad asjatundjadki, et koroona probleem kestab ja haiglad täituvad veel veel aastaid. Põhjuseks on muu hulgas asjaolu, et osad inimesed ei taha lasta end vaktsineerida.
Saksamaal on toimunud sarnane areng ja seal on pakutud lahenduseks nn vaktsineerimata inimeste lockdown’i ehk sulgemist. See tähendab, et vaktsineeritute ja vaktsineerimata inimeste võimalused hakkavad olema väga erinevad. Samalaadset lahendust kaalutakse Austrias.
Lisaks on Saksamaal räägitud sotsiaaltöötajate ning koolide ja lasteaia töötajate sundvaktsineerimisest ja töökohtadel nõutavast koroonapassist. Saksamaal levib nö tugev koroonapass, mille puhul negatiivset testi enam tõendina ei arvestata. Loeb ainult immuunsus koroona vastu kas läbi vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise.
Soomeski käib praegu arutelu, kas kasutada koroonapassi töökohtadel ning vaktsineerida ära sotsiaalvaldkonna töötajad.
Samas tähendab Saksa teed minek seda, et ühiskond jaguneb üha enam kahte leeri: vaktsineerituteks ja vaktsineerimata inimesteks. Mõnedes valdkondades on sundvaktsineerimine, kasutatakse nn tugevat koroonapassi ja vaktsineerimata inimeste „lockdown-i”.
Soome terviseameti tervise ohutuse osakonna juhataja Mika Salminen ütles, et tema sellist ühiskonna jagamist ei poolda. Tema väitel on teada, et sundus ei lahenda vaktsineerimise probleemi, vaid vastupidi, see võib veelgi vähendada huvi vaktsineerimise vastu.
Salminen ütles, et pakutav präänik on alati parem lahendus. Vajalik on õige teabe jagamine ja selle arusaadavaks tegemine.
Samas peab Salminen vajalikuks arutelu teatud ametites vaktsineerimise kohustuslikuks tegemisest. Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas võidakse pidada vajalikuks, et on raske teisi kaitsta ilma, et oled ise vaktsineeritud. Terviseameti seisukoht on selline, et abi vajavate inimeste kaitsmiseks on vaktsineerimine pigem kohustus. Samas on teine asi vaktsineerimise nõudmine muudel töökohtadel.
Salminen ütles, et koroona puhul on kasutatud argumenti, et raske haigestumise ärahoidmiseks on vaja kõik inimesed ära vaktsineerida. Ent on ka teisi raskeid haigusi, mille puhul saavad inimesed valida, kas lasevad end vaktsineerida või riskivad raskekujulise haigestumisega.
Salminen märgib, et koroona on tulnud selleks, et jääda. Möödapääsmatu on ka see, et koroona on lisakoormus tervishoiule veel mitmete aastate vältel. Seetõttu tuleks rohkem rääkida tervishoiu probleemidest ja tööjõu puudusest. See puudutab nii Soomet kui ülejäänud Euroopat.
Terviseamet leiab, et senisel viisil enam jätkata ei saa. Ei saa rahulduda sellega, et tervishoid on pidevalt üle koormatud. Nüüd tuleb mõelda sellele, et kui järgmisel aasta tuleb uus koroona laine, siis kuidas teha nii, et tervishoiu ülekoormust vältida. Tervishoidu peab tugevdama. Puudus on haritud ja kogemustega töötajatest, mitte niivõrd seadmetest.
Mis on siis Soomes lahendus? Salmineni arvates on see tervishoiu tugevdamine, mitte ühiskonna sulgemine. Terviseamet otsuseid ei tee, aga ilmselt tuleb ühiskonda hakata veel praegu sulgema. Salminen peab võimalikuks, et talvel kasutatakse koroonapassi laiemalt. See oleks parem lahendus kui see, mis praegu, et koroonapassi kasutamise eelduseks on teatud piirangute kehtestamine. Selline olukord muudab passi kasutuks.
Nn tugevat koroonapassi Salminen samas ei poolda. Soomes pole tema väitel vajadust testitulemuste kasutamise võimaluse kaotamiseks. Võimalus testi teha tuleb säilitada, et ei tekiks olukorda, kus inimesel pole muud võimalust, kui lasta end vaktsineerida.
Samal põhjusel ei poolda Salminen vaktsineerimata inimeste nn „lockdown-i”. Vabas demokraatlikus ühiskonnas tuleb Salmineni väitel hoolikalt kaaluda võimalusi, millega mõjutatakse inimeste tervisekäitumist. Valede otsustega võib kaotada väga palju. Soomes on laste vaktsineeritus olnud kõrge just tänu vabatahtlikkusele. Seda olukorda ei saa ohtu seada.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000008389961.html
