Ligi 40-aastane soomlane Jussi põdes ligi aasta tagasi koroonat kergekujuliselt. Tänavu aprillis sai ta esimese ja senini ka viimase doosi mRNA koroonavaktsiini. Kaasasündinud südamerikkega mees arvab, et vaktsiin käivitas tal südame rütmihäired. Nüüd on mees mures, kuidas ta edasipidi hakkama saab, kui arest keelas tal teise vaktsiinidoosi võtmise.

Esimese doosi sai Jussi aprillis. Kõik läks hästi, aga umbes nädal hiljem tekkisid tugevad rütmihäired. Jussi arvab, et need olid tingitud vaktsiinist. Tal on kaasasündinud südamerike ja selle jaoks on paigaldatud stimulaator. Umbes nädal pärast vaktsineerimist käivitus stimulaator esimest korda, vahendab MTV.

Jussi sõnul tekkis elektriline torm, mis tuleb sellest, kui esineb palju rütmihäireid järjest. Algul olid need ühel päeval ja Jussi mõtles, et mis siis nüüd. Järgmisel päeval kõik kordus.

Jussi võttis ühendust haiglaga, kust soovitati tulla uuringutele. Jussi väitel välistati algul vaktsiini seos rütmihäiretega täielikult. Samas jätkati rütmihäirete uurimist ja Jussi tõi mitmel korral välja, et see võib olla seotud vaktsineerimisega.

Jussi palus haiglas, et südame rütmihäirete võimalik seos vaktsineerimisega kantaks tema haiguslukku. Haiglaõde pani selle kirja ja palus kardioloogil asja põhjalikumalt uurida.

Pärast seda läks enesetunne paremaks ja Jussi muutus rahulikumaks. Paari nädala pärast teatati, et rütmihäired võisid olla seotud vaktsineerimisega. Kardioloog ja nakkushaiguste arst olid asja uurinud ning Jussi paberitesse pandi kirja, et kaks asja on omavahel seotud ja et seda ei saa välistada.

Jussi ise on kindel, et rütmihäired on seotud vaktsineerimisega. Tema jaoks on see ainus seletus, sest enesetunne oli enne vaktsineerimist väga hea ja polnud mingeid viiteid südamehäiretest. Mitte midagi polnud muutunud tema eluviisis, töös ega pere-elus. Vaevused algasid järsku ja ka lõppesid järsku.

Kui tuvastati võimalik seoses vaktsineerimisega, siis soovitasid arstid, et Jussi ei võtaks praeguses pandeemia olukorras teist doosi. Arstid leidsid, et aasta tagasi läbi põetud koroona ja üks doos vaktsiini annavad sellise kaitse, et kui südame rütmihäired ja vaktsineerimine on omavahel seotud, siis ei saa praeguses olukorras võtta riski ja teist korda vaktsineerida.

Koroonapandeemia algul elas Jussi oma kroonilise haiguse tõttu piiratud elu. Ta oli kaugtööl ja käis kodust väljas väga harva. Siis polnud teada, kuidas mõjub haigus südamehaigetele. Jussi oli esimese aasta isolatsioonis ja lootis, et tänu vaktsineerimisele saab rohkem ringi liikuda. Ta lootis, et saab vabalt käia poes ning igal pool mujal.

Jussi ei tea, kas vaktsineerimine on põhjustanud südame rütmihäireid teistel inimestel. Ta ütles, et arstid eriti midagi ei rääkinud. Ta nägi palju vaeva, et arstid tema asja uurima hakkaksid. Ta on lugenud, et rütmihäireid võib esineda, aga neid pole palju.

Jussi käib nüüd tööl ja puutub ka muul moel teiste inimestega kokku. Nüüd mõtleb ta, kuidas ta saab edaspidi hakkama, kui on vaid ühe doosiga vaktsineeritud. Kui ta ei saa teist doosi, siis kuidas see tema elu mõjutab? Kas tal on võimalik saada arstilt eriluba, või peab tegema iga kord 200 eurot maksva testi, kui tahab minna välja sööma või kuhugi mujale.

Praegu on näiteks reisimine lubatud vaid neile, kes on kahe doosiga vaktsineeritud. Kuigi haiguse läbipõdemine ja üks doos annavad samuti kaitse, pole sellist varianti koroonapassi puhul ette nähtud. Seetõttu on mõte koroonapassist Jussi jaoks raske.

Jussi väitel paneb koroonapass inimesed väga erinevasse olukorda. Ja seda mitte ainult majanduslikult, sest Jussil oleks testide jaoks raha – selleks oleks vaja leppida kokku testide ajad, et saaks käia kontserdil või väljas söömas.

Jussi tahab koos perega välismaale reisile minna. Naine on kahe doosiga vaktsineeritud ja pääseb reisile ilma testita, aga Jussi peaks testi tegema.

Jussi saab veel aru, kuna reisimine on vabatahtlik ja oma valik. Aga kui ta peab väljas söömiseks, kontserdi või teatri puhul testi tegema, siis võiks olla ühiskonnas mingi võimalus, et ta saaks oma testi ära teha. Temasuguste jaoks võiks olla odavamad või kiiremad testid. Kultuurielus osalemiseks peaks kõigil olema võrdsed võimalused.

Jussi leiab, et midagi peaks välja mõtlema temasuguste jaoks, kui Soomes koroonapass kasutusele võetakse. Jussi arvab, et ta pole oma murega ainus. Tema pole seda olukorda põhjustanud ja ta ise ei saa midagi teha ega muuta.

Jussi märgib, et ta võiks küll võtta teise doosi, aga arst seda ei soovita ja ka oma varasema kogemuse põhjal ta seda teha ei tahaks.

Terviseameti peaarst Hanna Nohynek kinnitab, et koroonavaktsiiniga on seotud südame tegevusega seotud kahjulikud kõrvaltoimed. Jussi juhtumit ei soovinud ta kommenteerida.

Nohynek ütles, et mRNA vaktsiinidega seoses on tuvastatud südamelihase ja südamevatsakese põletikku. Need juhtumid on aga harvad. Võib esineda ka muid südamega seotud vaevusi.

Nohyneki väitel võib lahenduseks olla vaktsiini vahetamine. Inimene võib võtta mõne sellise vaktsiini, mille puhul pole selliseid kõrvaltoimeid olnud. Samas märgib Nohynek, et kõik juhtumid on erinevad ja otsused tehakse igaühe kohta eraldi.

Otsustes kaalutakse vaktsineerimise kasu ja võimalikku kahju ning võrreldakse seda haigusega seotud võimaliku kahjuga. Lõpliku otsuse teeb raviarst.

Jussi tegi teate südame rütmihäirete kohta ravimiametile Fimea maikuu lõpus. Seda teadet veel menetletakse. Samal ajal tegi ta taotluse hüvitise kohta ravimikahju kindlustusele (Lääkevahinkovakuutus), kuna rütmihäirete tõttu vähenes tema sissetulek. Ka selle kahju menetlemine on pooleli.

Fimea on kogunud infot kahjulike kõrvaltoimete kohta alates vaktsineerimise algusest. Teateid edastavad nii inimesed ise kui ka raviasutused.

Fimea peaarst Maija Kaukonen ütles, et koroonavaktsiinide kahjulike kõrvaltoimete kohta tuli poole aasta jooksul samapalju teateid, kui tavaliselt tehakse kõigi ravimite kohta kokku terve aasta jooksul. 21. septembri seisuga oli Fimea läbi vaadanud 4013 teadet koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete kohta. Järjekorras ootab läbivaatamist veel 12 900 teadet. Kokku on tehtud teateid siis ligi 17 000, ütles Kaukonen.

Soomes on antud 7,4 miljonit koroonavaktsiini doosi. Selle põhjal on Fimeale tehtud teadete hulk väike, vaid 0,2 protsenti.

4013 läbi vaadatud koroonavaktsiini kahjuliku kõrvaltoime teate hulgas on 2708 raskekujulised ja 1305 pole raskekujulised. Raskusaste on teate esindaja enda hinnang. Kui teataja pole ise raskusastet märkinud, teeb seda Fimea. Kaukonen märgib, et kui koroonavaktsiini puhul oleks võimalik kahju olnud suurem kui kasu, siis müügiluba ei antaks ja see tühistataks.

Jussi aga soovitab inimestel enne mõelda, kui hakata kritiseerima vaktsineerimata jätmist, seda näiteks sotsiaalmeedias. Kahe doosiga vaktsineeritus on Soomes praegu laialt levinud arutelu teema. Ühe doosiga vaktsineeritud Jussi märgib, et igal juhtumil võivad olla teatud põhjused.

Jussi märgib, et nii meedias, sotsiaalmeedias kui ka ametivõimude poolt käib kõva süüdistamine ja survestamine. Samas on inimeste tervist puudutavad küsimused konfidentsiaalsed.