On teada, et koroona mõjutab kogu organismi, Jaapani arstide hinnangul ka pärakut. Teadusväljaandes BMC Infectious Diseases on esimest korda kirjeldatud pisut eriskummalist koroona tüsistust – nn rahutu pärakuaugu sündroomi.

Kõigepealt olgu märgitud, et see pole nali. 77-aastane jaapani mees tõepoolest tundis pärast koroona põdemist erilist tunnet oma pärakus.

Mees oli olnud koroonaga haiglas. Mõned nädalad pärast koju saamist tundis mees aga rahutust ja ebamugavust peenise ja päraku vahelise vahelihase ülaosas. Ebamugavus läks hullemaks õhtuti ja lamades ning kadus liikumise ajal.

Vaevused meenutasid nn rahutute jalgade sündroomi, aga selle asukoht oli erakordne. Arstid nimetasid selle nähtuse „rahutu pärakuaugu sündroomiks”. Seda pole varem tuvastatud, või vähemalt pole sellest veel kirjutatud.

On täheldatud, et koroonaviirus mõjutab kesknärvisüsteemi, mille kaudu võib viirus põhjustada neuroloogilisi ja neuropsühholoogilisi vaevusi. Patsientidel on esinenud pärast põdemist närvisüsteemi häireid.

Nn rahutud jalad ehk alajäsemetes puhkeasendis tekkiv ebamugavustunne on seotud organismi dopamiini regulatsiooniga. See võib tekkida näiteks rauapuudusest. Jaapani arstide hinnangul on „rahutu pärakuaugu sündroom” muundunud rahutute jalgade sündroom.

Rahutu pärakuauguga mehe läbivaatus näitas, et tal olid pärakus seespidised hemorroidid. Pelgalt sellega aga ei saa põhjendada krampidele sarnaseid vaevusi, mis mehel esinesid. Neuroloogiline uuring mingeid kõrvalekaldeid ei tuvastanud. Patsiendil ei esinenud rauapuudust.

Mehele määrati raviks klonasepaam, mida kasutatakse põhiliselt epilepsia raviks. Ravim mõjutab aju elektrilisi impulsse ja hoiab sellega ära lihaskrampe. Ravim leevendas päraku vaevusi.

Seose põhjus koroona ja rahutu päraku vahel pole veel päris selge. Jaapani arstide väitel aga tasuks seda uurida.