Soome valitsus tahab alates 2023. aastast kehtestada nn exit-maksu ehk riigist lahkumise maksu, mille ametlik nimetus on lisaväärtusmaks (arvonnousuvero).
Maksu arvestamist aitab seletada järgnev näide. Soomes elav inimene on soetanud ettevõtte aktsiaid 100 000 euro eest. Kui ta Soomest lahkub, on aktsiate hind kerkinud 200 000 euroni. Selle tõusu pealt arvestatakse Soomest lahkumisel maksu nii, nagu isik oleks need aktsiad maha müünud. Kuivõrd aktsiate väärtus on kasvanud 100 000 euro võrra ja dividendide tulumaks on 30-34 protsenti, siis on maksu suurus ligi 30 000 eurot, vahendab Helsingin Sanomat.
Maksu ei pea aga maksma siis, kui riigist lahkutakse, vaid alles siis, kui aktsiad on müüdud. Kui pärast Soomest lahkumist tõuseb aktsiate hind 250 000 euroni ja kui need aktsiad maha müüakse, siis tuleb Soome riigile maksta 30 000 eurot. Välismaal elamise ajal toimunud 50 000 euro suurust väärtuse tõusu Soomes ei maksustata.
Maksu arvestatakse vara väärtuse kasvu eest Soomes elamise ajal. Valitsuse eesmärk on vältida olukordi, kus varakas inimene lahkub elama näiteks Šveitsi, et vältida vara müügi pealt arvestatud maksude maksmist. Sarnane maks on kasutusel muu hulgas näiteks Norras, Taanis, Hollandis, Poolas, Austrias, Prantsusmaal, Hispaanias ja USA-s.
Soome rahandusministeeriumi hinnangul puudutab maks vaid väikest hulka jõukaid inimesi. Paljudes riikides on maksu jaoks kehtestatud ka alampiir. Soomes võiks see olla 10 000 eurot, millest kõrgemat vara väärtuse kasvu maksustatakse.
Soome tahab ühtlasi vältida topeltmaksustamist olukorras, kus inimene maksab sama vara pealt maksu ka uues elukoha riigis. Uues elukohas arvestatud maks arvestatakse Soomes makstavast maksust maha. Valitsuse eesmärk on vältida olukordi, kus inimene pääseb uuel kodumaal kas suures osas või täielikult maksude maksmisest.
Maksu laekumist ei osata täpsemalt prognoosida, aga sellest võiks laekuda riigikassasse aastas 0-50 miljonit eurot. Aastal 2023 oodatakse uue maksu puhul riigile 25 miljoni euro suurust tulu. See on väike summa, kui arvestada, et eelarve kogutulu on järgmise aasta kohta 48 700 miljonit eurot.
Maksu mõju on raske prognoosida seetõttu, et see puudutab väikest osa jõukaid inimesi. Samas võib mõju olla üksiku maksumaksja jaoks suur. Igal aastal aga ei pruugi selliseid olukordi tekkida.
Soome rahandusministeeriumi hinnangul takistab muudatus maksude pärast Soomest lahkumist. Ühtlasi vähendab see riikidevahelist maksualast konkurentsi, mille puhul valivad inimesed elukoha selle järgi, kus tuleb vähem makse maksta. Uue korra kohaselt maksavad Soomest lahkujad samapalju maksu kui need, kes Soome elama jäävad. Lisaks teenib riik maksu abil tulu, kuigi see ei pruugi olla suur.
Rahandusministeerium leiab ka seda, et maksu võidakse pidada ebaõiglaseks ning see võib Soomest inimesi eemale peletada. Sellist olukorda võib vältida, kui maksust vabastatakse isikud, kes on Soomes elanud vaid mõne aasta. Selline kord on paljudes riikides.
Peamine probleem on aga rahandusministeeriumi hinnangul maksu arvestamise keerulisus. Maksu kogumiseks võib olla raske infot saada. See kehtib eriti siis, kui isik läheb elama kolmandasse riiki, mis pole Euroopa Liidu või Euroopa majandusühenduse riik. Euroopa Liidu riikidelt oleks võimalik saada infot vara müügi kohta, aga muudes riikides sõltub maksustamine maksumaksja enda edastatud infost.
Probleemide tõttu maksu kogumisega leidis rahandusministeerium 2020. aastal, et praegu poleks Soomes mõistlik sellist maksu kehtestada. Valitsus aga arvas teisiti ja otsustas maksu kehtestada.
https://www.hs.fi/politiikka/art-2000008259815.html
