Kool on olnud Soome heaoluühiskonna nurgakivi. Maailmas imetleti aastaid Soome haridussüsteemi. Siis aga juhtus midagi.
Veel kümmekond aastat tagasi oli Soome maailma priimus, PISA-testide täht. Soomel läks nii hästi, et teised riigid olid kadedusest rohelised, vahendab Ilta-Sanomat.
Soome tipp-aasta oli 2003, mil Soome oli arenenud ehk OECD riikide hulgas esikohal kõigis kolmes kategoorias – nii lugemises, matemaatikas kui loodusteadustes.
Käesoleva kümnendi algul pole aga Soomel enam põhjust uhkust tunda. PISA-testide tulemused on languses. Ka õpilaste heaolu on küsitluste põhjal langenud. Mis juhtus?
Viimati viidi PISA-uuring koolides läbi 2018. aastal ja tulemused avalikustati 2019. aastal. Soome on endiselt tipus, aga langus on märgatav. Mingist priimusest pole enam juttu. Soomest on saanud koolielu suur kukkuja.
Soome kukkumine on nii suur, et seda on märgatud isegi välismaal. Washington Post avaldas vastava artikli 2016. aastal küsimusega, kas Soome koolisüsteemist on mõtet enam eeskuju võtta. Soome hariduse asjatundja, kirjanik Pasi Sahlberg ütles väljaandele, et on mõttetu loota pikaajalist tulemust, kui hoida valdkonda pikaajaliselt suures puuduses. See, kuidas Soome poliitikud ja otsustajad sellest õpivad, on näha järgnevate aastate jooksul.
Ajal, kui Soome tulemused on hariduses langenud, on tekkinud uued liidrid: Eesti ja Jaapan. Lisaks Eestile on tipus veel Aasia riigid nagu Singapur, Hiina ja Jaapan.
Värsketes PISA uuringutes osaleb ligi 600 000 noort 79 riigist. Soomes osales uuringus ligi 8000 õpilast enam kui 200 koolist.
Värsketest PISA-uuringutest tuleb välja soome noorte lugemisoskuse langus. Esimeses PISA-uuringus oli Soome lugemisoskuse osas esikohal. 2015. aasta tulemus oli neljas ja 2018. aasta tulemus 7. koht. Punktide osas on Soome jätkuvalt lugemisoskuse osas tipus, aga sellest pole palju kasu, kui trend on langev. Soomes on suurepärase lugemisoskusega õpilaste arv püsinud sama, aga kehvade oskustega õpilaste hulk on kasvanud.
Lugemisoskuse langemist ei saa seletada ainult suurenenud migratsiooniga. Kehva lugemisoskusega õpilasi on üha enam ka soomlaste hulgas. Suur lõhe on tekkinud tüdrukute ja poiste vahel, kus poisid võtavad raamatu kätte vaid sunniga. Kõige kehvemini saavadki hakkama soome poisid. On mõned tipud, aga neid on vähe. Mures on juba õpetajad.
Ka Pasi Sahlberg rääkis soome poiste kehvast olukorrast. Poisid on rohkem huvitatud uutest tehnikavidinatest kui kooliõpikust. See nähtus on Soomes suurem kui teistes riikides. See on põhjus, miks Soomes edestavad tüdrukud poisse nii lugemises, matemaatikas kui loodusteadustes.
Soomes kukkusid matemaatika tulemused 2010ndate alguses, pärast seda on langus peatunud. Märkimisväärne on aga see, et kui veel 2012. aastal olid tüdrukud poistest matemaatikas paremad, siis sellest ajast on paremini läinud poistel.
Loodusteaduste tulemused on soome noortel langenud alates 2006. aastast. 32 aastat klassiõpetajana töötanud Tiina Halttunen räägib, et just PISA testid olid süüdi Soome õpiedukuse languses. Edu lõi nö pähe. Soome haridussüsteemi hakati maailmale müüma ehk edu hakati tegema rahaks. Õpetajate ja õpilaste jaoks tähendas see muutusi, millest mõned olid head, teised halvad. Õpetajate arvates killustati õpet paljude projektidega ning õppetöö jaoks jäi üha vähem aega.
Soome koolides hakati läbi viima eri projekte, mida põhjendati PISA edukusega. Reaalsus on aga see, et edu saavutati ilma kõigi nende projektideta.
Soome hariduse ametiorganisatsiooni OAJ hariduspoliitika juht Jaakko Salo pole nõus sellega, et haridussüsteemi eksport hakkas mõjutama õpiedukuse taset. PISA tulemused on kehvenenud, kuna suhtumine kooli on muutnud ühiskonnas kehvemaks, loetakse palju vähem ning perede ebavõrdsus suureneb. See on viinud olukorrani, kus individuaalset õpet vajavate õpilaste arv on suurenenud.
Salo arvates on PISA tulemused langenud, kuna Soomes on õpilaste ebavõrdsus suurenenud ning kehvemini hakkama saavate õpilaste hulk on kasvanud. Paljud õpetajad on seda meelt, et õpilased ei saa koolis enam vajalikku tuge, selleks ei jätku ressursse. Õpetajad on koormatud ülevalt poolt peale surutud projektidega, mistõttu ei jää enam õppetöö jaoks aega. Õppetöö peaks olema aga koolis kõige tähtsam.
Kool pole õpetajate arvates sotsiaalasutus, kolmas sektor, psühhiaatrianõuandja ega mingi tivoli – see on kool. Õpetajad paluvad, et neile antaks nende töö tagasi.
Halvasti hakkama saavate õpilaste arv on kasvanud peamiselt seetõttu, et õpetajatel pole enam kõigi projektide kõrvalt õppetöö jaoks aega. Tulemus on kehv nii õpetajate kui õpilaste jaoks. Õpilaste heaolu on langenud ja suur murrang allapoole oli 2015. aastal. Muretsema paneb ka see, et vaid 67 protsenti 8.-9. klasside tüdrukutest on oma eluga rahul.
Kutsekoolis inglise keelt õpetav Tuomas Kaukoranta räägib, et üheks üldise heaolu languse põhjustajaks on nutiseadmed, millega tegeletakse öö läbi, nii et koolis ei suudeta õppetööle keskenduda. Teiselt poolt on ka õpetajate heaolu langenud ja koormust peetakse liiga suureks. 37 protsenti õpetajatest peab end väsinuks.
Üks õpetaja märkis, et süüdistada ei saa õpilasi selles, et nad ei saa koolis piisavalt heal tasemel õpetust. Põhjus on süsteemis ja ressurssides. Õpetajad on jäetud üksi järjest suurenenud koormusega. See kurnab ära.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000008198410.html
