Soomes on tekkinud sügav lõhe ühiskonnas seoses koroona vastu vaktsineerimisega. Tampere naine Sybila oli üllatunud, kuidas tema lähedased reageerisid sellele, kui ta teatas, et ei kavatse lasta end vaktsineerida.
Naine tunnistab, et osa tema lähedastest pärast seda enam temaga ei suhtle. Enne seda arvas ta, et teatud isikutega on lähedased ja soojad suhted. Nüüd on ta aru saanud, kui haprad on tegelikult inimsuhted, vahendab Yle.
Looduskosmeetikuna töötav naine räägib, et on juba pikalt olnud ravimite suhtes kriitiline ja pole võtnud talle määratud antibiootikume. Koroonavaktsiini suhtumine oli aga lähedastele liig.
Naine tunnistab, et see on päris hirmutav, kui kaugele võib asi minna ja kui tähtsaks peetakse vaktsineerimist. Naine räägib, et tal on kahju, aga tal pole alternatiivi. Ta ei saa vägisi osaleda teiste eludes.
Sybila on üks paljudest soomlastest, kelle jaoks suhtumine vaktsiini on mõjutanud suhteid teistega. Konflikte on tekkinud ka hobide pinnalt ja töökohtades. Mõnedel juhtudel on suhted täielikult katkenud.
Soomes on probleem üsna levinud ja juhtumeid palju, räägib rahvastikuliidu paari- ja peresuhete ekspert Minna Jaakkola. Igaüks tunneb kedagi, kelle puhul on vaktsiini pinnal tekkinud probleemid peres või sõpruskonnas. Inimesed on stressis, kurnatud ja meeleheitel. Paljud tahavad teiste arvamust muuta ja see tekitab probleeme. Mõnedel juhtudel on suhted täielikult katkenud. Koroonavaktsiin on asi, mis lõhub peresid, põlvkondi ja sõprussuhteid.
Peredes ja suguvõsades on vaktsineerimise teema tekitanud tülisid. Inimesed tülitsevad ja survestavad teineteist. Mõnedel juhtudel on erimeelsused viinud suhtede katkemiseni. Näiteks üks naine tunnistas, et tal on katkenud suhted vanematega. Probleem on tõsine, sest kõik on peres kõrgharidusega. Palju on kurbust, pettumust, stressi ja häbi.
Sageli on tülide põhjuseks hirm, leiab pere- ja paarisuhete ekspert Minna Jaakkola. Probleeme põhjustab hirm ja mure lähedaste pärast. Sageli arvatakse, et ähvarduste ja viha abil on võimalik panna teist inimest meelt muutma. On teaduslikult ära tõestatud, et see ei tööta. Solvumise asemel on parem teist inimest kuulata.
Lisaks perele ja suguvõsale lõhub vaktsiini teema sõprussuhteid. Nii juhtus Lahti mehe Leoga. Ta ise lasi end vaktsineerida, aga see oli liig ühele tema sõbrale. Tema arvates ohustas Leo vaktsineerides oma tervist. Kui Leo hakkas end õigustama, katkestas sõber temaga suhted.
Leo peab olukorda väga kurvastavaks. Tema jaoks oli vaktsineerimine iseenesest mõistetav asi. Tema jaoks oli üllatus see, kuidas see mõjutab suhteid.
Soomes on hakatud vaktsineerima 12-15-aastaseid lapsi ja see on tekitanud tülisid lapsevanemate vahel. Näiteks siis, kui üks vanem on teisega eri meelt laste vaktsineerimise osas. Varem on suutnud vanemad laste vaktsineerimises kokku leppida, aga nüüd enam mitte.
Vanemate vahel on tekkinud erimeelsused nii neis peredes, kus vanemad elavad lahus kui ka neis peredes, kus elatakse koos. Paljudes peredes on puhkenud vaktsineerimise teemal lepitamatud tülid, tunnistab pere- ja paarisuhete ekspert Minna Jaakkola.
Terviseameti info kohaselt teeb otsuse vaktsineerimise osas laps ise. Kui aga laps ei soovi ise otsustada, siis küsitakse vanematelt. Nõusolek on vajalik kõigilt hooldajatelt. Kui aga vanemad on eri meelt, siis on lapsel raske otsustada ja last peaks sellises olukorras väljastpoolt abistama.
Vaktsineerimise teema on tekitanud konflikte ka töökohtadel. Näiteks kauplusekett Kärkkäinen soovitas töötajatel end mitte vaktsineerida. Üks ehituses töötav naine rääkis, et on töökohal ainus, kes on vaktsineerimise poolt. Ta on ise vanem naine, kolleegid on noored mehed. Tema üle on naerdud, kui ta on maskiga tööle ilmunud.
Naine räägib, et teda paneb muretsema, kui palju on ehituse valdkonnas vaktsineerimise vastaseid. Samuti on palju vastaseid usklike inimeste seas. Seetõttu pole neis valdkondades eriti võimalik vaktsineerituse taset tõsta.
Pere- ja paarisuhete ekspert Minna Jaakkola märgib, et selline survestamine töö juures on töökiusamine ning sellega peaks koheselt tegelema. Töökohtadel peaks töötajaid kaitsma.
Paljudel inimestel on raske töö juures rääkida ka sellest, et nad pole vaktsineeritud. Mõned on kogenud töö juures, et vaktsineerimata inimesi halvustatakse ja süüdistatakse. Pere- ja paarisuhete ekspert Minna Jaakkola märgib, et töö juures tuleks inimestega vestelda ja probleemidest rääkida. Ühise keele leidmine töö juures võib aga olla raske. On olnud juhtumeid, kus inimesed on pidanud vaktsineerimisega seotud erimeelsuste tõttu töölt lahkuma.
Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumis valmistatakse praegu ette koroonapassi kasutamist. Ka koroonapass võib tekitada erimeelsusi, kuna koroonapassiga tahetakse keelata vaktsineerimata isikutel teatud kohtadesse pääsemine. Mõned inimesed võivad jääda seetõttu kõrvale, see aga pole teaduslike uuringute järgi hea. Radikaliseerumist ja diskrimineerimist välistab tavaliselt see, kui suhteid ei rikuta ja otsitakse ühiseid lahendusi.
Sybila tunnistab, et inimesed on vaktsineerimise osas tõmbunud oma mulli ning kuulatakse vaid neid arvamusi, mis meeldivad, ja teisi enam ei kuulata – olenemata sellest, kas tegemist on vaktsineerimise pooldajate või vastastega. See on hirmutav ja kurb.
Pere- ja paarisuhete ekspert Minna Jaakkola nendib, et osapooled peaks teineteist ära kuulama. Siis on võimalik leida ühiseid lahendusi. Suhete katkestamine lähedastega pole Jaakkola väitel lahendus.
Jaakkola sõnul võiks teistesse suhtuda positiivse uudishimuga, kuigi see võib olla raske. Samas võiks huvi tunda, mida teine arvab, kui tahetakse teisega koos asju ajada. Lahendus võib olla ka teise privaatsuse austamine. Vaktsineerimine võiks olla peredes privaatne asi. Ühiskonna jaoks on oluline, et vaktsineeritud saaks teatud kogus inimesi, pere tasandil aga võib otsus olla privaatne ning sellega lepitakse.
https://yle.fi/uutiset/3-12068169
