Soome avalik võim võib rikkuda inimõigusi, kui koroonapiiranguid hoitakse liiga kaua jõus olukorras, kus epideemia olukord seda enam ei nõua.
Praegu piiratakse nii ettevõtlust kui kogunemisi. Piirangud peaksid olema vältimatud ja proportsionaalsed, vahendab Iltalehti.
Samas võib põhiseaduse rikkumisi olla raske tõestada, kui piirangud pole enam vajalikud, näiteks kaebuse kirjutamisega parlamendi õigusombudsmanile, ütles Helisngi ülikooli avaliku õiguse professor Toomas Kotkas.
Üks asi, milles valitsus kevadel ebaõnnestus oli liikumispiirangute kehtestamine. Valitsus tahtis piirata inimeste liikumist märtsis ja aprillis. See plaan lasti põhja parlamendi põhiseaduskomisjonis, kuna liikumispiiranguid ei peetud vajalikuks.
Koroonaga nakatumiste arv hakkas Soomes langema peale lihavõtteid ka ilma liikumispiiranguteta. Kas piirangud oleksid rikkunud inimõigusi? Professor Kotkase väitel valimistuti selleks, et valitsusel oleks võimalus reageerimiseks, kui nakatumiste arv poleks hakanud langema. Selles polnud midagi taunimisväärset.
Koroonapiirangud kehtestati 2020. aasta kevadel ja praegust olukorda arvestades võivad piirangud jätkuda kuni käesoleva, 2021. aasta lõpuni. Kotkase väitel ei mõjuta epideemia kestus seda, kas piirangud on õigustatud või mitte. Senikaua, kuni haigus on ohtlik, on ka piirangud põhjendatud. Ja isegi kui tundub, et see kestab lõpmatult, siis on kõik piirangud ajutised, mis tähendab, et nende vajalikkust tuleb iga natukese aja tagant uuesti hinnata.
https://www.iltalehti.fi/koronavirus/a/285c6386-251d-4ed5-92ed-f99cd9471189
