Helsingi-Tallinna tunneli projekti eestvedaja, Angry Birdsi mobiilimängude loojana tuntuks saanud Peter Vesterbacka lubab, et rongiga pääseb Helsingist Tallinna 24.12.2024.
See tähendab, et oodata jääb vaid ainult paar aastakest. Vesterbacka ja tema äripartneri Kustaa Valtoneni firma Finest Bay Area Development tahab tunneli ehitamisega peagi algust teha, seda vaatamata Eesti ja Soome valitsuste soovile tunnel riikidevahelise projektina teostada. Nii Vesterbacka kui Valtonen peavad oma projekti peamiseks takistuseks teatud osapoolte vastuseisu, vahendab Iltalehti.
Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel on olnud kõneaineks aastaid, aga viimasel ajal on sellest olnud üha vähem juttu. Umbes kuu aega tagasi katkestas vaikuse Soome transpordiministri Timo Harakka ning Eesti majandus- ja taristuministri Taavi Aasa poolt alla kirjutatud kavatuste protokoll tunneli rajamise kohta. Selles lubavad mõlemad riigid tunneli projektiga edasi minna, aga mingeid konkreetseid lubadusi tunneli valmis ehitamiseks veel ei antud.
Tunneli puhul on eriti Eesti poole soov see, et see rajataks riikide projektina, Vesterbacka ja Valtoneni projekt on aga eraõiguslik.
Vesterbacka sõnul pidi kavatsuste protokoll alla kirjutatama juba Antti Rinne valitsusajal, aga see takerdus pagulas- ja koroonakriisi. Valtoneni väitel ei tähenda kavatsuste protokoll muud, kui et riigid soovivad projektiga edasi minna. Tegemist on paberiga, milles osapooled kinnitavad, et on tunneli rajamise poolt. Vesterbacka ja Valtoneni arvates annab see hoogu juurde nende projektile, kuna nende projekt on ainus käimasolev tunneliprojekt.
Vesterbacka ja Valtonen tahavad seega rajada Soome lahe alla tunneli ja raudtee, mis ühineks Tallinnas Rail Baltica raudteega. Pileteid veel valmis ehitamata rongiühendusele juba müüakse: üks ots maksab 50 eurot, edasi-tagasi 100 eurot.
Kuigi riigid pole projektiga kuigi kaugele jõudnud, lubab Vesterbacka, et rong sõidab tunnelis 2024. aasta jõululaupäeval. Ajagraafik on ses osas püsinud muutumatuna 2018. aastast alates. Ehitus ise võtab aega kaks aastat. 80-100 kilomeetri pikkuses tunnelis hakkab tööle 16 puurmasinat.
Soomes kulgeb rada läbi Tuusula kaubaterminali ning lennujaama, Otaniemi ja Keilaniemi peatuste. Eestis on peatused Saare ja Ülemiste. Ülemistes on kaubaterminal, kus saab laadida ronge Rail Baltica tarbeks.
Vesterbacka väitel loopis Eesti eelmine, Jüri Ratase valitsuse projektile kaikaid kodaratesse, aga uus Kaja Kallase valitsus on projekti suhtes optimistlikult meelestatud. Kaja Kallase ning Soome presidendi Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marini kohtumisel tunnelist põhiliselt räägitigi, ütles Vesterbacka.
Peamine takistus projektile on mõnede osapoolte vastuseis, nimesid Vesterbacka konkreetselt ei nimetanud. Vesterbacka väitel peavad mõned osapooled eraprojekti mõeldamatuks.
Samas on selge, et ilma riigi osaluseta tunnelit ehitada ei saa, sest ehituseks on vaja valitsuste luba. Tunneli puhul on vaja lubasid rohkem taotleda kui tavaliste ehitiste puhul. Küsimusi on tekitanud ka tunneli rahastus, sest Vesterbacka projekti üks rahastajatest on Hiina valitsus läbi fondi Touchstone Capital Partners. See fond on tunneliprojekti suurim rahastaja. Touchstone’i taga on paarkümmend Hiina riigifirmat. Vesterbacka väitel jääb aga tunneli puhul kontroll siiski Soome ja Eestisse.
Lisaks Hiina rahale on kavas investoreid kaasata ka mujalt, aga nende nimesid pole Vesterbacka ja Valtonen veel avalikustanud. Pandeemia ajal on aga meeste väitel rahastajaid juurde tulnud.
https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/df160695-3fe0-4e5e-b405-2adcb934f1b8
