Värske Soome uuring kinnitas varasemat hüpoteesi selle kohta, et kümmekond aastat tagasi kasutusel olnud seagripivaktsiin Pandemrix käivitas autoimmuunrteaktsiooni, mille tulemusel kujunes teatud geneetiliste eeldustega inimestel välja 1. tüübi narkolepsia.
Teadlased leidsid, et teatud geneetiliste eeldustega patsientide vere immuunrakud reageerisid tugevalt kahe gripiviiruse valgust pärit peptiididega. Need valgud olid viiruse ensüüm neuraminidaas ja nukleoproteiin, vahendab Yle.
Uuringust tuli välja, et vaktsiinis kasutatud viiruses olevad proteiinid olid väga sarnased nendega, mis esinevad kahes inimese ajus olevas valguaines. Varasemast on teada, et inimese enda ja haigusetekitajate valkude sarnasus võib esile kutsuda autoimmuunreaktsiooni.
Uuringu tulemused näitasid, et Pandemrixi vaktsiin kutsus teatud eeldustega inimestel esile autoimmuunreaktsiooni. Sellele aitas kaasa vaktsiinis kasutatud võimendav aine ehk adjuvant, rääkis Helsingi ülikooli immunoloogia professor Seppo Meri.
Uuringu käigus leitud mõju viis on uus ja seda polnud varem kirjeldatud. Varasemates uuringutes on toodud välja autoimmuunreaktsioonid, mis mõjutasid otse aju hüpotalamuses oreksiinhormoone tootvaid rakkusid. Nende rakkude ülesanne on toota hormoone, mis reguleerivad organismis ärkvelolekut ja lihaste toonust.
Esimese tüübi narkolepsia on harvaesinev krooniline neuroloogiline haigus, mis hakkas levima nii laste kui täiskasvanute hulgas pärast 2009-2011. aastatel kasutatud Pandemrixi seagripivaktsiini kasutamist.
Võimsa autoimmuunreaktsiooniga patsientidel ei teinud organismi enda T-lümfotsüüdid ehk abistaja- ja tapja T-rakud enam vahet viiruse ja organismi enda valguainel vahel, seetõttu ründasid need immuunrakud organismi enda rakke.
Kõigil narkolepsiasse haigestunutel oli sama haigust soodustav HLA-DQB1 0602 genotüüp. Haigus avaldus vaid neil, kel oli vastav soodustav geen.
Uuring avaldati väljaandes Nature Communications ja selle viisid läbi Helsingi ülikooli doktorant Arja Vuorela ja teadur Tobias Freitag. Uuring täpsustas auroimmuunreaktsiooni tekitajat ja viisi, kuidas reaktsioon patsiendi rakkudes toimus.
Tähtis uus avastus on see, et autoimmuunreaktsiooni käivitaja oli vaktsiinis leiduv ensüüm neuraminidaas. Üks koht viiruse ensüümivalgus oli sarnane inimese enda ensüümivalguga.
Lisaks sisaldas Pandemrixi vaktsiin nukleoproteiini, mille suhtes oli narkolepsiasse haigestunutel tugevam reaktsioon kui neil, kes ei haigestunud.
Narkolepsiasse haigestumine on mitme teguri koosmõju. Haigust põhjustav genotüüp on ligi kolmandikul soomlastel. See ei erine oluliselt teistest Euroopa riikidest, kuigi riikide vahel on erinevusi. Lisaks immuunreaktsioonile ja vastavale geneetilisele eeldusele mängivad narkolepsiasse haigestumisel rolli ka muud tegurid. Pandemrixi puhul oli see muu tegur võimendav aine ehk adjuvant. Ilma sellle võimendava adjuvandita ASO3 pole ilmselt haigestumisi olnud.
Adjuvanti kasutati põhjusel, et vaktsiinitootjal polnud piisavalt vaktsiiniantigeeni ehk elusat viirust ja selle valke. Seetõttu kasutati vaktsiini mõju tugevdamiseks adjuvanti. Haigestumist võis soodustada ka muu põletikuline reaktsioon, mis võimendab vaktsiini mõju ja käivitab narkolepsia.
Pandemrixi vaktsiinis kasutatud adjuvant ASO3 on jätkuvalt kasutusel. Seda kasutatakse muu hulgas praegu väljatöötamisel olevas Prantsuse firma Sanofi koroonavaktsiinis. Vaktsiini on soetanud Euroopa Liit, aga see pole saanud veel Euroopa ravimiameti EMA müügiluba.
Professor Meri arvates tuleks selliste adjuvantide kasutamisega olla väga ettevaatlik, kuna see võib käivitada organismis teatud immuunreaktsioone. Iga inimese organismis on teatud immuunreaktsioonid ja see on normaalne, selline võimendi aga võib need paisutada suureks.
Seagripi viirus ehk H1N1 ise võib ka ise narkolepsiat esile kutsuda, aga need juhtumid on väga haruldased. Soomes pole teada ühtegi juhtumit, kus viirus ise oleks narkolepsia põhjustanud. Ohtlikumad on viiruse põhjustatud haigus ja kaasnevad bakteriaalsed tüsistused.
Uuringu läbi viinud teadur Tobias Freitag ütles, et see näitab, et igasuguste meditsiiniliste protseduuridega, kaasa arvatud vaktsineerimisega kaasnevad ohud. Seetõttu tuleb vaktsiinide kasutamisel arvestada võimalike kahjulike kõrvaltoimetega. Kui uusi vaktsiine võetakse kasutusele, eriti adjuvante või muid tehnoloogiaid, siis peavad soovitused vastama rangelt vanuse- ja riskigruppidele, märkis Freitag.
https://yle.fi/uutiset/3-11902269
