Osal koroonaga nakatunutest jäävad haigusnähud kuudeks püsima. Pikaajaline koroona kimbutab ka neid, kes põdesid algselt haigust väga kergelt või suisa ilma haigusnähtudeta.
Anatoomia professor Seppo Parkkila kirjutab teadusväljaandes Duodecim, et nn pikk koroona on küllalt levinud nähtus. Samas on selle kohta veel vähe infot.
Pikaajalise koroona haigusnähud on kurnatus, hingamisraskused, palavik ja kurguvalu, köha, lihasvalud, iiveldus, peavalu, lõhna- ja maitsemeele kadu ning muud närvisüsteemi häired. Vaevused esinevad leinetena.
Pikaajalise koroona puhul on vaevused kestnud üle 4 nädala, kroonilise koroona puhul üle 12 nädala. Pikaajalist koroonat esineb rohkem neil, kes põdesid haigust raskelt, aga seda esineb ka neil, kel olid leebed haigusnähud või polnud neid üldse. Pikaajalist koroonast esineb rohkem vanematel inimestel, ülekaalulistel ja naistel. Pikaajalist koroonat esineb rohkem neil, kel oli haiguse ajal rohkem eri haigusnähtusid.
Värske pikaajalist koroonat puudutava uurimuse puhul võeti aluseks patsiendid Suurbritannias, USA-s ja Rootsis. Neist 13 protsendil kestsid vaevused üle 28 päeva. Ühes USA uurimuses kaebasid 43 protsenti patsientidest vähemalt üht vaevust veel 30 päeva möödudes.
Pikaajalise koroona puhul esinevad vaevused mitmetes elundites. Pärast 4 kuud kestnud haigust olid muutused vähemalt ühes elundis 66 protsendil patsientidest, enamusel olid muutused kopsudes.
Professor Parkkila väitel ei teata veel, millest pikaajaline koroona tekib, sellel arvatakse olevat pärilikud põhjused. Samuti ei teata pikaajalise koroona vastu ravi. Patsiente aitab puhkus, samuti kasutatakse ravimeid haigusnähtude vastu. Paranemisele aitab kaasa järk-järgult suureneb aktiivsus. Küll on selge, et patsiendid vajavad pikaajalist ravi ja tuge. Seni, kuni patsiendid saavad põhiliselt tuge sotsiaalmeediast, pole meditsiiniline abi piisav.
