Euroopas on tärganud mure laste pärast, kes põevad nn pikka koroonat ehk long covid’it. 8-aastane soome tüdruk haigestus eelmisel sügisel ja vaevused kestavad siiamaani.
Esimese klassi lapsel tuvastati koroona eelmise aasta oktoobris, kuigi vanemad olid vältinud sotsiaalseid kontakte. Vaevused algasid keset koolipäeva kurgu kipitamisega. Palavikku polnud, aga kodus voolas ninast tatti, vahendab MTV.
Tatti voolas nii palju, et kodus oleks pidanud panema ämbri lapsele nina alla – seda oli nii palju. Haigus polnud raske ja pere ravis seda kodus. Mõne nädala pärast aga hakkas vaevusi lisanduma.
Tüdrukul on astma, mis enne koroonat ei põhjustanud probleeme. Ema mure kasvas, kui ta nägi, et tütar ei jaksa kodumaja trepist üles minna. Siis oli nakatumisest möödas nädal.
Tütrel palavikku polnud, aga ta kaebas emale, et keha väriseb, kuigi seda polnud märgata. Küljeli magamine oli valude tõttu võimatu. Uued vaevused olid jalgade suremine ja valud, mille vastu aitasid valuvaigistid.
Neljandal nädalal algasid kõhuvaevused, mis käisid lainetena. Paar päeva oli vahet, ja siis oli kõht taas lahti. Kuu aega pärast haigestumist hakkas ema juba lapse pärast muretsema. Ta võttis ühendust arstiga, aga teda ei võetud tõsiselt. Vaevuste seost koroonaga ei tahetud tunnistada.
Detsembri algul lasi ema teha ühe tuttava erakliiniku arsti juures tütrele kopsupildid. Piltidel oli näha kopsukahjustus.
Nüüd on nakatumisest möödas neli kuud ja vaevused on ikka alles. Tütrele meeldib käia koolis ja on tragi esimese klassi õpilane. Tütart aga häirib see, et vaevused jätkuvad ega lõppe. Häirib jalgade valu, samuti peavalu. Arsti väitel ei peaks enam liikumist piirama, aga pikem vahemaa tekitab külje sisse pisteid.
Ema on mõelnud, millal vaevused lõpuks kaovad, aga arst ütles, et kopsudele peab andma taastumiseks aega. Ema on õnnelik, et kopsud olid jaanuari lõpus tehtud piltidel puhtad. Nüüd loodab ema, et kevadeks vaevused kaovad.
Ema räägib, et on üritanud säilitada positiivsust ning usub, et vaevused leevenevad, aga selleks on vaja aega.
Euroopas ja eriti Rootsis ollakse viimasel ajal mures lastel esineva pika koroona pärast. Nakkushaiguste professori Harri Saxéni väitel pole Soomes veel kogutud infot laste pikaajalise koroona kohta. See ei tähenda, et seda poleks olemas.
Nn pika koroona tuvastamine võib olla vaevuste paljususe tõttu raske. Lastel esineva pika koroona kohta pole olemas veel teaduslikke uuringuid. Tampere ülikooli anatoomiaprofessori Seppo Parkkila väitel on laste pika koroona vaevused samad mis täiskasvanutel. Need vaevused on muu hulgas kurnatus, hingamisraskused, kurguvalu ja lihaste nõrkus. Vaevusi võib olla palju enam. Nn long covid tehakse kindlaks arstliku läbivaatuse käigus, arstidel on hea teada, et selline asi võib esineda ka lastel.
Lapsed põevad koroonat reeglina kergemalt kui täiskasvanud. Haigusest taastumine on lastel samuti kiirem. Jaanuari lõpus tehtud Itaalia uuringu tulemusel aga selgus, et üle pooltel koroonat põdenud lastel olid vaevused veel neli kuud peale haigestumist. Selle uuringu tulemused on professor Parkkila väitel murettekitavad.
Praegu veel ravimit nn pika koroona vastu ei teata. Abiks võib olla ravi vaevuste vastu, samuti taastusravi. Eesmärk on see, et haigestunud saaksid võimalikult kiiresti tervise tagasi.
