Niinimetatud pikk koroona vaevab üha suuremat hulka inimesi. 30-aastane soomlanna Annamari on koroonat põdenud juba 10 kuud ja haigus üle ei lähe.

Soomes on nn pika koroona põdejaid hinnanguliselt tuhandeid. Meditsiin paljudel juhtudel inimeste vaevusi ei tunnista, vahendab Yle.

Haiglaõde Annamari elas veel aasta tagasi aktiivset elu. Ta tegeles tantsimise ning võitluskunstidega ja töötas Helsingis Töölö haiglas. Siis nakatus ta koroonaga ja haigusnähud kestavad siiani.

Annamari on üks neist hinnanguliselt tuhandetest soomlastest, kes põevad nn pikka koroonat ehk long covid’it. Pikk koroona on veel põhjalikumalt läbi uurimata, nii et haigusel pole veel õiget nimegi.

Pikaajalisi vaevusi on rahvusvaheliste tähelepanekute põhjal tuvastatud mitmekümnel protsendil koroonat põdenud inimestest. Tõeliselt pikk, mitmeid kuid kestev koroona esineb mõnel protsendil inimestest.

Tampere ülikooli meditsiiniprofessor Seppo Parkkila loetleb kümme pika koroona tunnust: kurnatus, hingamisraskused, palavik, kurguvalu, köha, lihasvalu, seedeprobleemid, peavalu ning lõhna- ja maitsemeele puudulikkus. Samasugused vaevused esinevad ka tavalise koroonahaiguse puhul.

Äärmine kurnatus on peamine vaevus, mis on rahvusvaheliselt välja toodud. Patsiendi jaoks on see kõige hullem. Väikseimgi pingutus teeb liiga, räägib Annamari. Temal esinevad hingamisraskused, väsimus, köha, nohu, südame rütmihäired, peavalu ja mitmed ainevahetushäired, juuste väljalangemine, kaalutõus ja valud kehas. Nii on kestnud see juba 10 kuud.

Annamari haigus on tunnistatud kutsehaiguseks. Ta nakatus koroonaga aprilli algul tööl olles, kui tegeles ühe koroonapatsiendiga 4-5 päeva. Algul oli saada vähe kaitsevahendeid. Naine on olnud oma haigusega ise mitmel korral haiglaravil. Kopsud olid saanud tõsiselt kahjustada. Ta ei jaksanud eriti midagi teha, oli täiesti läbi.

Nüüd on vahetevahel veidi parem olla, aga siis jälle halvem. Paar nädalat võib olla hea ja siis tuleb jälle raske periood. Viirus ei kao millegipärast organismist ära ning haigus tuleb uuesti tagasi. Kopsud pole veel taastunud ning võtab kergesti hingeldama.

Teine soome naine Henna haigestus koroonasse augustis. Tal tekkis äge kopsupõletik ning ta sattus haiglasse. Pärast haiglast tulekut lamas kodus veel kolm nädalat. Ta oli õnnelik, et pääses haiglast koju ja lootis, et sellega on kõik möödas. Millegipärast aga ei kadunud haigus kuhugi.

Köha jäi vähemaks, aga muud vaevused jäid alles. Kurnatus oli nii suur, et ei jaksanud midagi teha, lastega mängimisest rääkimata. Väsimus ja valud rikkus läksid üha hullemaks. Varem palju liikunud inimese jaoks oli see väga raske.

Naine räägib, et pole nüüd 7 kuud liikuda saanud. Ta on üritanud 100 või 200 meetri kaupa jalutada, aga valud rinnus lähevad suureks ja samal ajal tekib õhupuudus. Enne haigestumist jooksis ta kerge vaevaga 10-20 kilomeetrit. Muutus on seega väga suur.

Jõulude ajal oli kolm nädalat veidi parem olla. Ta juba lootis, et vaevused on möödas. Ta mõtles, et saab veidi lund lükata. Siis aga tuli tagasilöök, relaps ja ta veetis voodis kolm päeva jutti. Kõik vaevused nagu valud rinnus ja hingamisraskused tulid tagasi. Ning need vaevused kestavad tänaseni.

Naine räägib, et haigus piirab elu olulisel määral. Süüa tuleb siiski poest tuua, kuna lapsed on väiksed. Tavaline poeskäik on vahel raske sportlik ettevõtmine. Pärast seda peab taas puhkama. Samas on ta õppinud oma haigusega elama ja oskab arvestada, mida suudab ja mida mitte.

Pika koroonahaiguse puhul esineb patsientidel hiljem selliseid vaevusi, mida esimeses faasis ei olnud. Palju kaebavad nn aju-udu. Seda esineb küll vähestel inimestel, aga kokkuvõttes üle maailma juba üsna palju. Henna räägib, et tal on samuti aju-udu. Ta ei pruugi näiteks jutust kohe esimese korraga aru saada. Vahel on täiesti dementsuse tunne.

Hanna räägib, et raske on see, et arstid ei oska vaevuste kohta midagi rääkida ega nõu anda. Ta peab ühendust teiste haigetega, kel on samasugused vaevused. Mõnedele patsientidele on arstid öelnud, et neil on lihtsalt stress. Seda on halb kuulda, kuna tegelikult see nii ei ole. Hanna on 13 aastat töötanud haiglaõena ja teab, et sellised hädad ei teki stressiga.

Annamari räägib, et koroona pole ainult ühe organi põletik, vaid terve organismi põletik. Sellega tuleks arvestada, mitte seda alahinnata. Paljudel juhtudel arvatakse, et tegemist on psüühilise häirega, aga seda see ei ole. Vaevused on päriselt olemas. Annamari teeb ettepaneku, et meditsiiniasutustes võiks koroonahaigete jaoks olla eraldi osakond, kus tegeldaks ka nendega, kel haigus üle ei lähe.

Häda koroonaga on ka neil patsientidel, kel ametlikult eelmisel kevadel koroonat ei tuvastatud, kuna siis ei jõutud kõiki testida. Näiteks soomlane Henrik haigestus kevadel Rootsis, aga testile ei pääsenud. 25-aastane aktiivne sportlane on vaevlenud koroona hädade käes alates eelmise aasta märtsikuust. Ta arvab, et paljud, kes varem endale teadmata koroonat põdesid ei oska aimata oma vaevuste põhjust.

Professor Parkkila sõnul esineb pikka koroonat nii neil, kes põdesid haigust algul raskelt, kui ka neil, kes põdesid kergelt. Koroonahaigust on uuritud veel väga vähe ja pikka varianti veel vähem. Seetõttu ei teata veel eriti midagi haiguse põhjustest. Veel pole teada, miks mõnedel inimestel tekib koroona pikaajaline vorm.

Rahvusvaheliselt on tuvastatud, et nn pikka koroonat esineb rohkem vanemaealistel ja ülekaalulistel. Seda esineb naistel rohkem kui meestel, kuigi mehed põevad koroonat muidu raskemalt. Põhjus võib olla geenides, kuna teatud geenid toovad kaasa raskema haigestumise.

Praegu on paljud pikaajalise koroona põdejad oma haigusega üksi jäetud. Halvematel juhtudel kaob koos haigusega töövõime, nii nagu Annamariga juhtus. Ta on olnud haiguspuhkusel alates eelmise aasta aprillist. Ta tahaks naasta tööle, aga esialgu väiksema koormusega. Aga vahele tuleb bürokraatia: kuivõrd tegemist on kutsehaigusega, siis tuleb esialgu saada hüvitis. See aga võtab aega mitu kuud.

Pikaajalise koroona põdejad loodavad siiski, et saavad haigusest ükskord võitu. Tervenemine on aga väga aeglane ja nõuab kannatlikkust. Pikemaid plaane teha ei saa. Üks sõnum siiski koroona põdejatel on: et inimesed võtaksid seda haigust tõsiselt ja kuulaksid hoiatusi. Pika koroona põdejatel on halb kuulda jutte selle kohta, kus haigust alahinnatakse. See haigus pole mingi gripp. See kestab mõnel aastaid, nii et isegi arstid ei oska öelda, millal on lootust paraneda.

https://yle.fi/uutiset/3-11795977