Helsingi postiindeksite põhjal on välja selgitatud kolm piirkonda, kus koroonat on eriti palju: need on Itäkeskus ja selle ümbrus, kesklinna idaosa ja Lääne-Helsingi.

Konkreetsemalt on koroonaga nakatumine kõige kõrgem Puotinharjus (piirkond Helsingi idaosas), kus on tuvastatud 780 nakatumist viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta. Helsingi keskmine number on 270, vahendab Helsingin Sanomat.

Lisaks Puotinharjule levib koroona Helsingis rohkem veel järgmistes piirkondades: Pitäjänmäki tööstuspiirkond, Konala, Malminkartano, Mellunmäki, Pikku-Huopalahti ja Kallio.

Kõige vähem on koroonat Helsingis järgmistes piirkondades: Punavuori, Kulosaari, Kaivopuisto ja Ullanlinna, Suurmetsä, Lääne-Pasila ja Munkkiniemi.

Andmed põhinevad Helsingi linnavalitsuse kolmapäeval avaldatud andmetel postiindeksite põhjal.

Ida-Helsingis on nakatumine olnud kõrge juba pikemat aega. Samuti on nakatumine olnud pikalt kõrge Malmis ja Malminkartanos. Praegu on lisandunud koroonakolletena veel kesklinna idaosa ja Lääne-Helsingi.

Viimase kuu aja jooksul on nakatumine olnud kõige kiirem järgmistes piirkondades: Reimarla, Pitäjänmäki tööstuspiirkond, Kesk- ja Taga-Töölö, Herttoniemi ja Konala.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste peaarst Asko Jöärvinen ütles, et nakatumine on kõrgem seal, kus elavad nooremad inimesed ning tööealised täiskasvanud. Kuni detsembri alguseni olid pooled nakatunutest alla 30-aastased. Helsingi kesklinna idaosas elabki palju noori inimesi. Neil on aktiivsem sotsiaalne elu, mis suurendab nakatumise ohtu.

https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000007677998.html