Manause linn Brasiilias on teadlaste jaoks hea võimalus jälgida, mis saab siis, kui lasta koroonal ilma mingite piiranguteta vabalt levida. Teoorias oleks pidanud karjaimmuunsus olema saavutatud juba suvel, aga haigestumine kestab edasi.
Teoorias peaks viiruse levik hääbuma, kui suur hulk inimesi on nakatunud ja saavutanud seeläbi immuunsuse. See on nii olnud paljude nakkustega. Sellist olukorda nimetatakse karjaimmuunsuseks.
Koroona puhul arvatakse, et karjaimmuunsus saavutatakse siis, kui immuunsed on 60 protsenti elanikest. Manause puhul saavutati see tase juba suvel. Sellele vaatamata kestab nakatumine linnas edasi, selgub teadusajakirjas Science avaldatud uuringust.
Manause linnas on nakatunud 66 protsenti elanikest, aga uute nakatumiste arv sellele vaatamata üha kasvab, kirjutab São Paulo ülikooli teadlane Ester Sabino teadusväljaandes The Scientist.
Esimene koroonaga nakatumine tuvastati Manause linnas 13. märtsil. Paari-kolme kuuga nakatus üle poole linna elanikest. Siis oli 66 protsenti elanikest nakatunud. Juunikuus aga levis nakkus linnas kulutulena edasi.
Oktoobris oli nakatunud juba 76 protsenti linna elanikest. Ehk teisisõnu – haigust oli põdenud 1,6 miljonit inimest.
See näitab, mis juhtub, kui lasta koroonal vabalt levida, kommenteeris Helsingi ülikooli viroloog Olli Vapalahti värskes valitsusele esitatud teadusülevaates. Kui sama oleks juhtunud Helsingis, oleks haigestunud pool miljonit inimest. Nüüd on aga Helsingis tuvastatud vaid ligi 10 000 juhtu. Tegelik number on suurem, sest kõiki nakatumisi ei tuvastata, vahendab Helsingin Sanomat.
Teadlaste hinnang põhineb Manause elanike verest leitud antikehadel. Igas kuus võetakse ligi 1000 vereproovi. Nende proovide põhjal on tehtud hinnang terve linna kohta.
Varem arvati, et karjaimmuunsus aitab koroona levikut pidurdada. Nüüd on aga viirus levinud juba kolme neljandikuni elanikkonnast ja nakatumine muudkui jätkub. Detsembris lisandus Manause linnas iga päev 200-400 uut nakatumist. Nüüd arvavad teadlased, et viiruse levik peatub, kui nakatunud on 89-94 protsenti elanikkonnast.
Olli Vapalahti väitel näitab Manause juhtum, et karjaimmuunsus nakkuse levikut ei peata. Viirus võib edasi levida, kui immuunsus pole täielik. Praegu pole teada, mis Manauses täpsemalt toimub, näiteks kas nakatuvad uuesti juba haiguse läbi põdenud inimesed või lõppeb nakatumiste ahel siis, kui kõik inimesed on nakkusega kokku puutunud.
Ester Sabino juhitav teadlaste rühm on arvamusel, et inimesed nakatuvad ja haigestuvad uuesti, kui nakatumisest on teatud aeg mööda läinud. Seni on teistkordse nakatumise kohta olemas mõningaid näiteid maailmast.
Praegu pole veel teada, kui kaua immuunsus peale koroona läbipõdemist kestab. Mõnedes uurimustes on leitud koroona-vastaseid antikehasid veel mitu kuud peale haiguse läbipõdemist. Olli Vapalahti väitel võib ühiskonnas olla selliseid inimesi, kelle immuunsus on nõrgem ja kelle hulgas jääb nakkus edasi tiirlema. Näiteks leetrid levivad ühiskonnas siiani edasi vaatamata sellele, et suur osa elanikkonnast on vaktsineeritud.
Manause linnas on koroonasse surnud üle 3200 inimese. Kõige hullemal ajal aprillis-mais töötasid linna hauakaevajad ööd ja päevad läbi, kuna suri üle 100 inimese päevas. Surnukehi maeti ühishaudadesse.
Manauses oli suremus 0,28 protsenti nakatunutest, aga linna elanikkond on suhteliselt noor. Näiteks São Paulos, kus elanikkond on eakam, oli suremus kolm korda suurem ehk 0,78 protsenti. Sama tase on ka mitmel pool Euroopas, näiteks Hispaanias.
Teadlased seda põhjalikumalt ei uurinud, miks viirus Manauses levima hakkas. Nende hinnangul võib põhjus olla kitsalt koos elamises, sotsiaalmajanduslik olukord, puhta vee vähesus ja nakatumised laevadel. Inimesed reisivad seal palju jõelaevadega ja magavad külg-külje kõrval. Manaus pole samas mingi kõrvaline koht, vaid suur tööstuskeskus, kuhu on investeeritud palju raha. Seal on elektroonikatehased, tegutseb ooperiteater ja on palju muud. Seal on ka vaeseid ja slumme, aga see on ainus suurem linn Amazonase jõe ääres.
https://science.sciencemag.org/content/suppl/2020/12/07/science.abe9728.DC1
