Soome väljaanne Iltalehti käis kohal Soome vabamüürlaste tempis Vantaal, et teada saada, mis roll on sellel salaorganisatsioonil tänapäeval, kas nad otsustavad kõike ja värvivad rituaalides üksteise munandeid, nagu räägitakse.

Korrusmaja allkorrusel mängib orelimuusika. Hämaras valguses on tunne nagu Paulo Coelho raamatutes või Da Vinci koodis. Orel mängib vabamüürlaste kohaliku looži Kuninkaantie gildi templis ehk kohas, kus vabamüürlased kogunevad.

Vabamüürlastega on seotud palju erinevaid müüte. Organisatsiooni salajasi rituaale ega liikmete nimesid ei avaldata. See on suurendanud huvi nende suhtes.

Vandenõuteooritasse uskuvad inimesed arvavad, et vabamüürlased otsustavad linnade planeeringute üle ja laiemas plaanis panevad paika terve maailma arengu. Maailma otsustajad on väidetavalt nende käpiknukud.

Kuulduste kohaselt tapsid vabamüürlased helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti, kuna ta oli oma ooperis Võluflööt avaldanud organisatsiooni saladusi. 35-aastaselt surnud helilooja surma põhjuseid täpselt ei teata, aga teadlased peavad põhjuseks streptokoki bakterit.

Üks vandenõuteooria on seotud USA Texase osariigi ja seal 1963. aastal tapetud USA presidendi John F. Kennedy’ga. Mõrvaga seoses on mitmeid teooriaid ja üks neist on seotud vabamüürlastega. Vandenõuteooria kohaselt tapsid Kannedy vabamüürlased. Sellele viitab väidetavalt asjaolu, et vabamüürlaste šoti riituse kõrgeim tase on 33 ja Texase asub 33 kraadil põhjalaiust.

Soomlastest teatakse olevat vabamüürlaste hulka kuulunud president Risto Ryti ja jooksja Hannes Kolehmainen. Seal on teadaolevalt olnud 15 USA presidenti, 9 Rootsi kuningat ning Suurbritannia sõja-aegne peaminister Winston Churchill.

Soomes on vabamüürlasi 7500. Meistrid Pentti Tuominen ja Juha Wiskari tutvustasid Vantaa vabamüürlaste ehk Kuninkaantie gildi tegevust.

Soomes jagatakse vabamüürlased kolme kategooriasse: õpipoisid, sellid ja meistrid. Meistrid on täieõiguslikud vabamüürlased.

Soome meistrid lükkasid kohe algul ümber jutu sellest, et vabamüürlased üksteise munandeid värvivad. Soomes oli sellest mõned aastad tagasi juttu, kui Yle uuriv saade MOT kajastas 2013. aastal vabamüürlaste tegevust. Siis kinnitas Turu linna endine peaarhitekt Jukka Paaso, et on näinud värvimist oma silmaga. Tema väitel võetakse plastikust ämber, sinna kallatakse sooja vett ja tõrva ning segatakse ära. Siis võetakse suur pintsel ja sellega pritsitakse munandeid, kasvõi sauna laval.

Kui aga rituaale ei avalikustata, siis pole teada, kas see vastab tõele. Wiskari küsib, kas ta paistab välja kui munandite värvija, ja naerab. Tema väitel on tegemist Turu tudengite traditsiooniga, kui nad lähevad saare peale pidutsema. Kui on uus tulija, siis värvitakse tema munandeid. Seda seostati vabamüürlastega, ja mitte ainult: lisaks arvatakse, et vabamüürlased kummardavad Luciferi ja söövad lapsi.

Wiskari samas tunnistab, et ka vabamüürlased peaks ise peeglisse vaatama. Sõnumi vastuvõtmine sõltub alati saatjast. Vabamüürlased pole suutnud oma tegevusest jätta sellist kuvandit, et näiteks suurmeister oleks kutsutud presidendi aastapäeva vastuvõtule, erinevalt paljude teiste organisatsioonide juhtidest.

Vabamüürlaste templis tundub, et kõik on sümboolne. Tähtsaimal kohal ehk idas istub looži meister. Kui mõni „vend” sureb, siis liigub ta igaveseks itta. Meistri koha ees on kaks suurt kivi, millest üks on tahumata ja teine sile.

Kogu vabamüürluse idee on vaimne areng ja kivides peitub selle idee tuum. Kui mees ühineb vabamüürlastega, siis on ta nagu tahumatu kivi. Samas teeb ta sellega otsuse, et on ühel päeval see sile kivi. Teekond võib kesta 50 aastat.

Kõik aga ei taha muutuda siledateks kivideks, vaid tahavad mõjutada. Saates MOT räägiti, et Turu ja Seinäjoki vabamüürlased ähvardasid vähemalt 2010ndatel aastatel neid, kes organisatsiooni ei kuulunud. Kui ehitusprojektid ei läinud nii nagu vaja, siis muudeti inimeste elu keeruliseks.

Tuominen ja Wiskari aga mõistavad sellise mõjutamise hukka. Samas nad tunnistavad koostööd kuni teatud piirini. Kui kaks inimest kuuluvad samasse organisatsiooni ja linnas samasse otsustavasse kogusse, siis on selge, et nad omavahel asja arutavad. Samas ei peeta vabamüürlaste seas heaks tooniks kasutada organisatsiooni ära majandusliku kasu saamiseks.

Vabamüürlaste meistrid tunnistavad, et organisatsioonist kujuneb teatud võrgustik, milles on eri elualade esindajad. Samas on vabamüürlaste tähtsaim eesmärk inimestega tutvumine, mitte nende ärakasutamine. Kui kaks inimest vahetavad omavahel euro, on kummalgi üks euro, kui aga vahetatakse omavahel mõte, siis on kummalgi kaks head mõtet, räägib Wiskari.

Kuigi vabamüürlaste kohta levib mitmeid eri jutte, siis märgib Wiskari, et vabamüürlased annetavad Helsingi uuele lastehaiglale 600 000 eurot. Tuominen lisab, et kui on vaja nõu, siis loomulikult pöördutakse teise vabamüürlase poole, aga seda ilma mingi tagamõtteta. Kui teatakse, et keegi on omas valdkonnas Soome parim, siis pöördutakse tema poole.

Vabamüürlaseks saamiseks võib esitada sooviavalduse mõne loožiga liitumiseks näiteks veebis. Põhimõtteliuselt peaks olema inimesel kolm soovitajat, aga selles osas võib teha erandeid. Lisaks tuleb uskuda mingisse kõrgemasse jõudu, aga usku täpsemalt ei piirata.

Pärast seda järgneb testimine ja lõpuks hääletatakse, kas isik pääseb sisse või mitte. Kui kõik looži liikmed on poolt, siis pääseb kandidaat sisse. Kandidaat ei tohi kanda reaalset vanglakaristust, ta ei tohi olla ateist ega „vaimselt haige”.

Vabamüürlased saavad olla ka naised, aga neil on oma organisatsioonid. Soome nn vabade ja täieõiguslike müürlaste organisatsiooni loožidesse saavad kuuluda ainult mehed. Meeste suhtlemine ei saaks enam olla vaba ja usalduslik, kui organisatsiooni kuuluvad ka naised. Rituaalidest võtavad osa ainult liikmed.

Maailmas kuuluvad vabamüürlaste sümbolite hulka näiteks pealuu ja kirst. Sellised sümbolid on ka teistes aatelistes ja kinnistes organisatsioonides. Tuominen märgib, et ta on neid näinud, aga neil selliseid pole. Kuulujuttude järgi aga seostatakse just pealuusid ja kirste saatana kummardamisega. Wiskari ütleb selle peale, et kõik vabamüürlased tegutsevad oma riigi seaduste piires.

2020ndate aastate internetimaailmas oleks lihtsam, kui rituaalidest räägitakse. Näiteks avaldas ajakiri Hymy 2013. aastal vabamüürlase õpipoisi vande: „Kui ma seda vannet teadlikult või tahtlikult rikun, siis lõigatagu mul kõri läbi, rebitagu välja keel ja visatagu see mererannale tõusuvee piirile, kust see ära uhutakse.”

Siin-seal ilmunud lõigud vabamüürlaste rituaalidest on lisanud kuulujutte organisatsiooni kohta. Wiskari sõnul aga vähendaks rituaalide avaldamine seda kogemust, mis liikmed saavad osaks organisatsiooni astudes. Rituaal on veidi samalaadne nagu pulmaöö. Kui ise seal kohal pole, siis tead enam-vähem, mis seal toimub, aga päriselt teada ei saa, kui ennast kohal pole. Rituaali saladus peitub selles, et selle abil antakse edasi tunne uuele liikmele, kes organisatsiooniga liitub. Rituaal on see tunne, mis jääb inimese sisse. Seetõttu pole võimalik seda avalikustada.

Soomes on vabamüürlasi ligi 7500 ja maailmas üle 5 miljoni. Ainult need inimesed on pühendatud vabamüürlaste saladustesse. Dotsent Samu Nyström on esimene ajaloolane, kes on lastud juurde Soome vabamüürlaste materjalidele. Teadlane uurib parasjagu Soome vabamüürlaste ajalugu ja teeb sellest teadustööd. Töö peaks valmima suurlooži aastapäeval 2024. aastal. Nyström pole ise vabamüürlane.

Vabamüürlastest on kirjutatud palju raamatuid ja ajaleheartikleid. Selle vaatamata on organisatsiooni toimingud ja rituaalid püsinud saladuses. Nyströmi väitel ei pea vabamüürlased end salaorganisatsiooniks, vaid organisatsiooniks, millel on saladusi. Esoteerilisus ehk salapära on üks osa vabamüürlaste olemusest.

Saladus peitub eelkõige selles, et kõik pole ette teada, mis loožis toimub. Küll aga on vabamüürlaste põhimõtted iidsed üldinimlikud tarkused, mis pole saladused.

Soomes on vabamüürlased tegutsenud 18. sajandi keskpaigast. Kui Vene tsaar Aleksander I piiras kogunemisvabadust ja keelas organisatsiooni tegevuse 1822. aastal oli sada aastat pausi. Siis tõid Ameerika soomlased vabamüürluse uuesti Soome 1922. aastal. Siis asutati Soomes loož nr 1.

Soome vabamüürlased tegutsesid algul New Yorgi suurlooži all kuni paar aastat hiljem asutati Soome Suurloož. Soome tuntuim vabamüürlane on helilooja Jean Sibelius, kes lõi ka Soome loožides kasutatava muusika. Helilooja oli üks Soome looži esimestest „vendadest”. Sellest ajast saab varsti 100 aastat.

Kaasaegne vabamüürlus on aga veelgi vanem. Sellele pandi alus Inglismaal 1717. aastal, kui loodi Londoni Suurloož.

Väljastpoolt tundub kummaline, mis huvi pakub inimestele olla 300 aasta vana organisatsiooni liige, millel on saladused. Vandenõuteooriad tulenevad just neist saladustest, sellest, et organisatsiooni liikmed on olnud 15 USA presidenti ja et organisatsiooni on ära kasutatud.

Nyströmi arvates liituvad vabamüürlastega inimesed, kes huvituvad esoteerikast, enese arendamisest, muust elust eristuvast huvitegevusest ja meeldivast seltskonnast. Võib arvata, et salapära lisab huvi organisatsiooniga liitumiseks.

Mõned võivad aga organisatsiooniga liituda ka nö valedel põhjustel ehk seetõttu, et seal on tuntud ja mõjukaid inimesi, keda ära kasutada. Ent see on samamoodi ka paljude teiste organisatsioonide puhul. Ajaloolane Nyström ei tea ise veel, kas liituks selle organisatsiooniga ja kas ta peale teadustöö lõpetamist üldse vastu võetaks. Teadustöö käigus vaatleb ta organisatsiooni läbi kõrvaltvaataja silmade, mis on oluline teadustöö puhul.

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/4fb6a2ce-ec89-40e8-96c6-812c55523115