Ilmaprognoosid on nüüd ebatäpsemad ja põhjuseks on koroona

Ilmainfot kogutakse muu hulgas lennukitelt, aga nüüd, kus lennukeid on õhus väga vähe, tuleb kasutada muid meetodeid. Ilmaprognoosid on seetõttu ebatäpsemad.

Euroopas on lende vaid 25 protsenti võrreldes varasemaga. Kokku tähendab see ligi 10 000 lendu päevas. Need on põhiliselt kaubalennukid, vahendab Yle.

Ilma prognoosimisel on lennukitelt saadav informatsioon väga oluline. Lennukitelt saadakse reaalajas infot õhutemperatuuride ja õhurõhu kohta, samuti tuule suuna ja kiiruse kohta. Need andmed sisestatakse prognooside mudelitesse, mille põhjal prognoosivad meteoroloogid ilma.

Kuivõrd lennukitelt saabub nüüd tähelepanekuid vähem, on prognoosid samuti ebatäpsemad. Samas pole lennukid ainsad infoallikad. Praegu pole prognoosid veel lootusetult sassis.

Infot saadakse ka raadiosondidelt, mis heeliumiga täidetud õhupallidega taevasse 30 kilomeetri kõrgusele lastakse. Kui õhupall lõhkeb, kukub sond alla. See mõõdab õhurõhku, temperatuuri, niiskust, tuule suunda ja kiirust, seda nii õhku tõustes kui laskudes.

Lisaks saadakse infot satelliitidelt, radaritelt, merepoidelt, maismaavaatlusjaamadelt ja laevadelt. Viimasel ajal on aga meteoroloogid märganud ilmaprognoosides teatud ebakindlust, näiteks saju prognoosimine on muutunud hüplikumaks. Põhjus võib olla ka muus, näiteks soojas talves, mistõttu ei suuda mudelid ilma täpselt prognoosida.

Sääennusteet voivat nyt olla aiempaa epätarkempia, ja sekin on koronan syy

Lentokoneista saatavat säähavainnot joudutaan korvaamaan koronaviruksen aikana muilla menetelmillä. Tietokoneen ruudulla on kymmeniä keltaisia lentokonesymboleita. Niiden alta erottuu vain vaivoin Euroopan kartta. Suomen yllä koneita on vähän yli kymmenen. Tavallisesti lentoja reaaliajassa seuraavan verkkosivun näkymässä karttaa ei näy lainkaan, sillä keltaisia koneen kuvia on vielä paljon enemmän.

(Külastatud 699 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid