Kas varud maske ja seepi ning paned liha sügavkülma? Kui oled seda teinud, siis oled nagu mina: koroonaviiruse prepper, kirjutab MIT Technology Review autor Antonio Regalado.

Meie ühiskond on tõhus, kuid ka habras. Mitme päeva jaoks toitu on teie linnas? Kui palju lisahingamisaparaate on teie lähimas haiglas? Seda võib olla vähem kui arvate.

Kuu aega tagasi oleks millegi varumine minusuguse jaoks Bostonis, Hiinas levinud koronaviiruse epideemia keskusest kaugel tundunud pisut hull. Kui ma hakkasin kaitseülikondadesse, steriilsetesse kinnastesse ja kartulikottidesse panustama, siis ma seda ei reklaaminud. Ma tundusin imelik, paranoiline.

„Aga kas viirus pole mitte Hiinas?” imestas mu 11-aastane laps, kui vedasin keldrisse valgendi pudeleid.

Enam mitte. Sel nädalal tuvastati väljaspool Hiinat rohkem uusi nakkusejuhtumeid kui Hiinas, sealhulgas olid USA-s juhtumid, millel pole selget seost välismaal reisimisega. USA haiguste tõrje keskused on hoiatanud, et ameeriklaste elus on „märgatavad häired” vältimatud ja Hawaii terviseamet soovitas inimestele varuda koju kahe nädala hädaabivaru. Aktsiaturg on vabas languses. Isegi Iraani asepresident on haige.

Ettevalmistumise põhjus: kui teil on haiguspuhang, siis saate vähendada kontakti teiste inimestega ja võimalust nakatuda. Karantiinid – mis kestavad 14 päeva või kauem – on miljonites Hiina linnades juba reaalsus. See on küllalt pikk aeg kodus lõksus olla. Hiinas filmitud Interneti-videotes on näha inimesi, kes ronivad oma korterite akendest välja, et toitu hankida.

Seni jätkub Bostonis elu nagu tavaliselt. Kuid teatud kaubad on vaikselt riiulitelt kadunud. Just täna ei ole äkki enam saada kuut pakki Germ-X ​​kätepuhastusvahendit, mille ma oma Amazoni ostukorvi panin. Kui ma Amazonile helistasin, ütles pressiesindaja mulle, et ettevõte ei kommenteeri, kas see näeb paanilise ostmise moodi välja. Kahju, nende andmed oleksid röntgenpilt selle kohta, mis tegelikult toimub.

Kui rääkisin oma allikatega – paljud neist olid teadlased, startupide asutajad ja investorid, kes jälgivad tähelepanelikult tehnoloogia arenguid – kuulsin lugusid inimestest, kes üürisid omale kõrvalises kohas asuvaid suvilaid, ja teistest, kes likvideerisid kogu oma aktsiaportfelli. Tervishoiuettevõtja ja PatientsLikeMe asutaja Jamie Heywood rääkis mulle, et on alati valmis pikema perioodi vältel ilma väliste ressurssideta hakkama saama. Nüüd on ta lisanud mõned uued asjad, näiteks respiraatorimaskid. Tal on kodus endal olemas teatud tüüpi intensiivravi osakond. Kui keegi tema perekonnast haigestub, soovib ta, et haiglate ülekoormuse korral oleks võimalik nende eest hoolitseda.

„Amazonil baseeriv iga-asi-omal-ajal ühiskond on äärmiselt tõhus, kuid väga vähese vastupanuvõimega,” ütleb Heywood, kes muretseb, mida tarneahela olulised häired tähendavad „ühiskonna jaoks, kus riiulitel on ainult nädala jagu toitu”.

Kui on raha, siis valmistuge

Isegi praegu ei taha Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hingamisteede batsilli levikut pandeemiaks nimetada, ehkki juhtumeid on ette tulnud enam kui 50 riigis. Ligikaudu 80 protsenti juhtudest on kerged. Kuid ülejäänud on tõsised. Senised andmed näitavad, et kopsude ja elundite puudulikkuse tõttu võib suremus olla isegi 2 protsenti. See viirus pole nali.

Ka haiglates pole suurt lisavõimsust, väidab Heywood, kes töötas mitu aastat USA Haigusekontrolli Keskuse biojärelevalve komitees. Eelkõige on puudus respiraatoritest, mis on vajalikud kõige tõsisemate juhtumite raviks Covid-19 puhul, nagu seda kopsupõletikku kutsutakse. „Nad saavad enne süsteemi kokkuvarisemist hakkama vaid pisut suurema koormusega. Ma ei usu, et meil on olemas ühiskonda, mis suudaks tõsise haiguse korral koormuse olulise suurenemisega hakkama saada,” ütleb ta.

Mitmed asjatundlikud tehnoloogiainimesed, keda ma tean, on juba mõnda aega valmsitunud. Üks neist on Arch Venture Partnersi investor Robert Nelsen. Nelsonit nimetati kunagi biotehnoloogia parimaks riskikapitalistiks ja ta on teinud karjääri nähes, mida teised inimesed ei näe, olgu see siis uus vähiravim või CRISPR. Märkasin, et tema Twitteri külg võttis eelmisel kuul murettekitava pöörde. Ta nimetas koroonaviirust „aeglaseks rongiõnnetuseks ülisuures mastaabis”.

Seattle’is elav investor rääkis mulle, et ta mängis videomängu Plague Inc., kus saab inimkonda pandeemiaviirusega hävitada. „See on hirmutav mäng ja pole eriti keeruline,” ütleb Nelsen, kelle arvates on koroonaviirus „jubedalt” sarnane. Kui WHO alles arutas, kas viirus on rahvusvaheline hädaolukord, üritas Nelsen lennufirmade aktsiaid lühikeseks müüa. „Ma teen neid asju, et hoida oma aju tegevuses,” ütleb ta.

Nelsen avalikustas 25. veebruaril oma ettevalmistused, kui postitas Twitterisse pildi Costco ostukorvist, kuhu oli pandud pudelivett, maisihelbeid ja kuus ülisuurt pudelit Grey Goose viina. „Vaadake tähelepanelikult,” soovitas ta oma jälgijatele. Pilt oli tehtud peaaegu kuu aega varem. Enne alarmi tõstmist täitis ta oma keldri varudega.

Look closely pic.twitter.com/zF9kIkK89N

— Robert Nelsen (@rtnarch) February 25, 2020

Tema säuts sai mõningast vastukaja. „Liiga palju süsivesikuid,” märkis üks. „Selle toidu suremusmäär >1%.” Ja kes mitte veel kui jõukas mees ostab desinfitseerimisvahendiks tippklassi viina? Fakt on see, et paljud ameeriklased ei suudaks varuda isegi siis, kui nad seda tahaksid. Tõenäoliselt olen viimase kuu jooksul kulutanud 1000 dollarit, tagades, et mul oleksid olemas kohv, kartulid, paberrätikud, küünlad ja konservpiim.

Mis on koroonaviiruse prepperi ostunimekirjas?

Ma kuulasin teisi end viiruseks ette valmistavaid tehnoloogiainimesi ja siin olid mõned asjad, mida nad kõrvale panid:

• kuu jagu säilivat toitu
• retseptiravimid, antibiootikumid ja külmetusravimid
• paberrätikud, kuivtoit
• lugemismaterjal
• desinfektsioonivahendid nagu alkohol

Andmebaaside insener Brian Pardy, keda tunnen sotsiaalmeedia kaudu, saatis mulle palju täpsema loetelu oma valmistumisest, mida ta on ka sõpradega jaganud. See sisaldab enam kui 70 eset, sealhulgas habemeajamisvahendid, Sterno (põleti), rindkere jahutaja, vatitampoonid, köharavim, C-vitamiin, V8 mahla purgid, granola müsli, kütus ja hiirelõksud oma varude kaitsmiseks.

„Ärge ostke asju, mida te niikuinii ei sööks ega kasutaks – tarbimist võib edasi lükata, mitte koguda suurt hulka mõttetusi,” sõnab Pardy.

Väidetakse, et varumine on antisotsiaalne – eriti kui seda tehakse paanikas. Kui koroonaviirus levib mõnes USA suuremas linnas, on tervishoiutöötajad kõige olulisemad inimesed, keda tuleb kaitsta. Nad vajavad neid maske ja respiraatoreid, mitte teid. Torm supermarketile – nagu ka tormijooks pankadele või aktsiaturule – on hirmu ja kadunud usalduse tunnus.

Viimase hetke ostmise kriitikute hulka kuuluvad ka paadunud prepperid. Redditi lehel on moderaatorid hakanud eemaldama koronaviiruse kohta tehtud postitusi nö viimase hetke prepperitelt, kes räägivad hädaolukordadeks valmistumisest. „Me eemaldame need postitused nii kiiresti kui võimalik, kuna need ei anna sellele grupile või ühiskonnale tervikuna midagi juurde,” kirjutab üks moderaatoritest kasutajanimega u/webdoodle. „Miks me seda teeme? Ükski neist asjadest ei valmista ette. Ettevalmistused tähendavad hädaolukordadeks valmistumist, mitte tarnepuuduse tekitamist, kuna vajate nüüd äkki oma isiklikuks kasutamiseks 3 karpi N95 maske (jah, ma eemaldasin täna ühe neist).”

Moderaatorid soovitavad SARSi kohta vaadata vanu postitusi, et näha seda hirmu ja paanikat ning mõista, kui paljudel neist inimestest on keldritesse ja garaažidesse kogutud mõttetusi, mis on täielik ruumi ja raha raiskamine.

Mõned muud viisid koroonaviiruse nakatumise riski vähendamiseks

Alistair Milesile, kes uurib Oxfordi ülikoolis malaariat ja peab end ise biohäkkeriks, nimetab käitumise muutmist oluliseks teguriks ohu vähendamisel. Tema arvates pakuvad maskid vale turvatunnet (ehkki need aitavad juba haigestunud inimestel mikroobide levitamist vältida). Ta on palunud inimestel järgida järgmisi lihtsaid samme:

• Ärge puudutage oma nägu, eriti silmi, nina ega suud
• Peske käsi 20 sekundi jooksul seebiga ja seda sageli
• Kasutage alkoholipõhist kätepuhastusvahendit

Kui viirus levib edasi ja seda ei suudeta kontrollida, on tõenäoline, et kõik puutuvad sellega lõpuks kokku. Selliste inimeste jaoks nagu Heywood ja Miles on aga nii, et mida kauem selle haiguse saamist edasi lükata, seda parem. Mida pikem on viivitus, seda rohkem saavad arstid teada, kuidas muuta tõsised juhtumid ohutumaks. Mõne nädala jooksul võib tulla idee, mis ravimid haiguse vastu aitavad; kahe aasta pärast võib olla olemas vaktsiin. Veelgi enam, mida aeglasemalt viirus üldiselt levib, seda väiksem on selle mõju ühiskonnale.

„Mina eeldan, et kõik mu perekonna liikmed saavad varem või hiljem selle viiruse, kuid ma arvan, et igaüks saab seda edasi lükata,” ütleb Heywood. „Viivitus võib olla oluline väärtus nii ühiskonnale kui ka teile endile.”

Sel nädalal püüdis president Donald Trump ameeriklasi rahustada, korraldades pressikonverentsi, kus ta ütles, et viirus on kontrolli all ja pani valitsuse tegevuse eest vastutavaks asepresident Mike Pence’i. „On võimalik, et olukord halveneb,” ütles Trump. „On võimalik, et olukord võib muutuda oluliselt hullemaks. Kuid ma ei usu, et see on vältimatu … on võimalus, et see ei levi.”

Aga mis siis saab, kui levib? Eksperdid väidavad, et USA valmisolek pole just see, mis see olla võiks. Ja hirmutav on näha, et terviseinfo on juba politiseeritud. Miljardärist presidendikandidaat Michael Bloomberg käivitas kiiresti telereklaami kampaania, lõigates kasu Trumpi tegevusest ohuga toimetulemisel. Kui USA ühiskond osutub nõrgalt valmistunuks, võib see muutuda presidendile poliitiliseks komistuskiviks, samamoodi nagu orkaanile Katrina kehvas reageerimises süüdistati George W. Bushi.

Aastate jooksul on terviseametnikud soovitanud regulaarselt valmistuda ja koguda varusid. Nii suudab süsteem toime tulla haigete inimeste arvu suurenemisega. Kuid pole lihtne veenda kedagi kulutama raha võib-olla tüüpi ohtudele. Heywood märgib, et kapitalismil on omadus lihvida asjad võimalikult efektiivseks, mis viib varud nullilähedaseks ja muudab logistikavõrgud võimalikult õhukeseks. Ta lisab: „See töötab hästi stabiilses keskkonnas. Aga kui toimub tõrge? Kujutage ette, kuidas Amazon läheb jõuludele vastu ilma ettevalmistuseta. See on pandeemia.”

On võimalik, et Heywoodi ettevalmistused, nagu ka minu omad osutuvad ebavajalikuks. Kuid kõik need keldris olevad purgid on vähemalt mõtteaine. „Ma näen selles midagi positiivset. Arvan, et pole halb asi, kui maailm tuletab meile meelde, et oleme üks liik väikesel planeedil ja et sellel planeedil elamiseks on vajalikud teadus, diplomaatia ja tõhus valitsus,“ ütleb Heywood. „Hea on meeles pidada, et inimkond on haavatav ja et Wall Street ei valitse bioloogiat.”

https://www.technologyreview.com/s/615290/how-to-prepare-for-the-coronavirus-covid19/?utm_medium=tr_social&utm_campaign=site_visitor.unpaid.engagement&utm_source=Twitter#Echobox=1583514747