Soome mees Antti on üks mõnekümnest soomlasest, kes on Hispaanias kodutud. 38-aastane mees magab kebabiputka nurga peal, kus kerjab raha. Mõnikord magab ta pargis, rannas või kiriku ees trepi peal.
Antti väitel on ta pidanud juba tükk aega väljas magama, aga mees tunnistab samas, et osalt on see olnud tema enda valik. Külma ilmaga toime tulemiseks on tal seljas jope, selle all villane kampsun. Kõik tema asjad mahuvad ühte seljakotti ja kilekotti, vahendab Ilta-Sanomat.
Mees ütleb, et kogu tema elu on seljakotis ja ta pole millegagi seotud. Ta ise naerab, et pole vaja omada rohkem asju, kui jaksad endaga kaasas kanda. Väljas magajat ohustavad aga röövimised ning vägivald. Röövida võidakse dokumendid, pangakaart ja telefon. Seetõttu on Anttil ja teistel kodututel soomlastel tava, et keegi peab valvet. Anttil on mõned lähemad sõbrad, keda ta kutsub vendadeks. Päeva jooksul kerjatud raha jagatakse võrdselt ära. Kodutute kogukond on ühtehoidev ning jälgitakse, et kõik saavad hakkama.
Mõned aga siiski hakkama ei saa. Sõbrad on surnud narkootikumide tõttu. Antti räägib ühest noorest soome naisest, kellega nad elasid koos ühes hõivatud majas. Oli noor ja kena tüdruk, aga suri.
Helsingi idaosas Kontulas üles kasvanud Antti läks päikserannikule 2012. aastal. Soomes oli elu selleks ajaks kiiva kiskunud. Tekkisid probleemid politsei ja õiguskaitseorganitega ning sotsiaaltoetusi enam eriti ei saanud. Antti ei näinud enam mõtet Soome jäämises. Õde saatis info telefonimüügi töö kohta Hispaania päikserannikul. See tundus hea võimalus ja pärast seda pole Antti enam naasnud.
Telefonimüügi tööd tegi mees mõned aastad, kuni tüdines. Ta töötas katseaja palga peal, millest ei jätkunud eluaseme üürimiseks. Tuli magada tänaval ja vahel sõprade juures. Ta töötas kontoris paar aastat ja ööbis samas kõrval pargis, sealt käis tööle. Ülemus oli aus ja teadis seda, lubas hoida asju kontoris.
Päikserannikul on see häda, et joomine läheb kergesti käest ära. Alkohol on seal odav nii baarides kui poodides. Poes müüakse veini hinnaga 8 eurot 10 liitri eest. Antti räägib, et varem tarvitas ta kõike, aga pärast sõprade surma pole narkootikume enam proovinud. Nüüd tarvitab ta ainult alkoholi ja vahel suitsetab kanepit. Antti on leppinud sellega, et on alkohoolik. Alkohol oli ka see, mis ta põhja viis.
Vahetevahel Anttil veab ja ta saab teha tööd ning selle eest peavarju ja toitu. Tuttav mees oli tulnud tänaval tema juurde ja pakkunud maalritööd, öelnud, et kui sul õlleklaas käes püsib, siis püsib ka pintsel. Töö on hea, sest see vähendab joomist ja muidu on ka siis parem olla.
Talvisel ajal elab Hispaania päikserannikul ligi 25 000 soomlast. Soomlaste kogukond on aktiivne ja kohalikus koguduse majas käib iga päev paarsada inimest. Paljud soomlased on läinud selle õnge, et läinud tööle telefonimüüjana. Pakutakse head palka ja elamist. See tähendab, et peab korralikult müüma. Kui seda ei suuda, siis jääd ka elamisest ilma. Samas võib kodutuks jääda igaüks, kel elus viltu veab. Selleks võib olla mõni õnnetus või haigus, samuti lahutus või töökoha kaotus. Kohalik soomlaste kogudus aitab kodutuks jäänud soomlasi. Koguduse majja võib tulla igaüks juttu rääkima, seal pakutakse ka süüa. Väiksed summad raha võidakse anda pesemiseks või siis rongipileti jaoks, et käia konsulaadis asju ajamas.
Soomlane Antti saab kogudusest abi rõivaste pesemisel. Kogudus aitas teda haiglas oleku ajal. Hiljem hoolitseti, et ta käiks kordusvisiitidel. Samas tunnistab Antti, et abi küsida on väga raske. Mõned aastad tagasi tulid koguduse liikmed ise kodutute juurde rääkima ja abistamise võimalusi pakkuma, pärast seda oli lihtsam minna abi küsima.
Kui elus on probleeme, siis need ei kao päikserannikul, vaid vastupidi, neid tuleb seal juurde, kui pole turvavõrgustikku, lähedasi ega ühiskonna poolt pakutavaid teenuseid. Sõltuvuse probleemiga soomlane võib Hispaanias kergesti hätta jääda. Suhtumine välismaalastest kodututesse on tõrjuv. On olnud juhtumeid, kus kodutuid välismaalasi ei võeta isegi kiirabi peale. Näiteks öeldakse, et seal ajal, kui kodutu välismaalasega tegeletakse, võib mõni hispaanlane surra. Kiriku ees magajatele on lastud vett peale, kui nad seal oli sel ajal, kui treppe pesema tuldi.
Parim variant oleks see, kui probleemidega inimesed läheksid tagasi Soome ja saaksid sotsiaaltoetusi. Soome ametivõimud võivad aidata välismaal hätta sattunud soomlasi konsulaarseaduse raames. Kui näiteks kodutu soomlane vajab abi, võib ta võtta ühendust saatkonna või konsulaadiga. Konsulaat võib võtta ühendust inimese lähedastega ning küsida, kas nad saavad aidata lennupiletite hankimisel. Kodutud inimesed aga võtavad väga harva ühendust konsulaadiga. Nad enamasti ei taha, et neid aidatakse.
Soomes elavad lähedased on võtnud ühendust konsulaadiga ja küsinud nende kohta, kellega pole saadud ühendust. Siis on aga ametivõimude võimalused piiratud. Ametivõimud saavad oodata, et otsitav isik ise ühendust võtaks, või Hispaania võimudelt saadakse teada, et isik on haiglas või kinni peetud. Samas aga saab täiskasvanud inimene olla kadunud, kui ta seda tahab.
Antti on mõelnud mitmel korral Soome naasta. Siis on ta aga jõudnud järeldusele, et tema kodu on Hispaanias. Tal pole enam Soomes kontakte. Vahetevahel on ta kontaktis isa ja õega, kes elavad vahetevahel päikserannikul. Isa on praegu Hispaanias ja nad on kohtunud, isa ostis talle uue seljakoti. Isa on ka raha pakkunud, aga Antti ei võta seda vastu.
Õde aitas Anttil saada uue passi. Enne seda elas Antti 5 aastat ilma dokumendita. Kui dokumente pole, siis on probleeme politseiga. Lähedased aitavad Anttit, kui tal on abi vaja. Kui aga leitakse, et raha kulub joomise peale, siis seda ei anta. Antti eriti tuleviku peale ei mõtle, ta elab päev korraga. Üks soome mees pakkus talle võimalust tulla AA koosolekule, aga Antti ütles selle peale, et õhtuti on ikka hea mõni õlu võtta.
https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000006391458.html
