Soome kolumnist, kirjanik ja loovjuht Anssi Järvinen kirjutas oma blogis, et Soomes ei sünni lapsi, kuna soomlased vihkavad lapsi. See tekitas Soomes palju elevust.
Järvinen põhjendas MTV Uudistele oma seisukohta sellega, et ühelt poolt räägitakse Soomes laste tähtsusest, lastehoiust ning lapsepuhkusest, aga teiselt poolt on ühiskonnas suhtumine lastesse pigem tõrjuv. Järvinen on ise kolme lapse isa: noorim on 11-aastane, keskmine 29-aastane ja esimene laps 31-aastane.
Soomes on sündimus järsult kukkunud ja seetõttu arutatakse, mis on selle põhjused. Lastevaenulikkust pole seni välja toodud.
Järvinen kirjutab muu hulgas seda, et lastesse ei suhtuta Soomes hästi ei söögikohtades ega isegi trammis. Tal on isiklik kogemus, et Soome söögikohtades pole lapsed teretulnud. Lisaks vaadatakse trammis viltu, kui lapsed veidi häält teevad.
Järvineni väitel on lapsed Soome söögikohtades nagu katk: neid ei salli personal ega kliendid. Järvinen märgib, et Soome ühiskonnas ei ole lastel võimalik olla laps. Laste puhul on normaalne, et nad teevad häält, naeravad ja väljendavad oma tundeid.
Järvineni arvates tuleb lastevaenulikkus sellest, et soomlastel on madal enesehinnang. Häbenetakse seda, et lapsed teevad häält. Soomlane ei lase oma lapsel olla laps. Samuti pannakse pahaks, kui laps käitub nagu laps.
Lapseviha põhjuseks peab Järvinen Soomes pikka aega valitsenud agraarühiskonda, kus lastel tuli olla vait ja võimalikult märkamatu. Järvinen on mõelnud, et suhtumine lastesse on sealt pärit.
Järvineni arvates diskrimineerib halvustav suhtumine lastesse mitte ainult lapsi, vaid terveid peresid. See mõjutab ka sündimust. Kui otsustatakse laste saamist, siis mängib üldine suhtumine olulist rolli. Tänapäeva noored leiavad, et laps hakkab nende elu piirama. Söögikohad ei soovi omale klientideks lapsi, trammides ja bussides vaadatakse viltu nutva lapse vanemate peale. Lastele ei lasta olla laps.
Pidev negatiivsus laste suhtes sunnib lastega peresid olema kodus ning elama võimalikult märkamatult. Aktiivsetele inimestele võib see olla ahistav. Samas pole suhtumist võimalik kiiresti muuta. Sellele aitaks näiteks kaasa lapsesõbralike söögikohtade teke. Lapsi ja lastega peresid peaks julgustama elama nagu kõik teised. See kõlab tobedalt, aga nii see on.
Samuti imestab Järvinen, et Soomes pole võrdõiguslikkus jõudnud lastega peredeni. Muidu räägitakse ühiskonnas võrdsusest, aga see justkui ei puudutaks peresid ja lapsi. Seetõttu peaks sel teemal rohkem rääkima.
