Ajakirja Suomen Kuvalehti uuriva ajakirjaniku Jarno Liski värske raamat Keskustan valtakunta – kertomus rahasta, vallasta ja korruptiosta (Keskerakonna kuningriik – lugu rahast, võimust ja korruptsioonist) räägib muu hulgas sellest, et praegusest peaministrist Juha Sipiläst sai miljonär tänu kummalistele tehingutele riigifirmaga.
Liski märgib, et Sipiläst ei saanud miljonär tänu garaaži puhastamisele või tema geniaalsetele inseneriteadmistele, nagu on avalikkusele püütud muljet jätta.
Miljonäriks sai Sipilä tänu aktsiatega spekuleerimisele ja selles osas aitas teda Lauri Kuokkanen, kellelt Sipilä sai aktsiad kingituseks.
Kuokkanen oli Nokias töötanud leiutaja-tüüpi mees, kes võttis 1985. aastal ülikooli lõpetanud Sipilä enda juurde tööle. Kuokkanenile meeldis Sipilä rahulik loomus ja ta võttis Sipilä oma firmasse Solitra Oy vähemusosanikuks. Solitra valmistas sagedusfiltreid, mida kasutati mobiiltelefonides. Nokia-buum kergitas nende nõudlust 1990ndate aastate alguses ja Kuokkanen müüs enamuse firmast riigifirmale Rautaruukki. 1993. aastal sai Solitrast Rautaruukki tütarfirma ja firma vähemusosanikust Sipiläst sai selle juht.
Siis aga hakkasid juhtuma kummalised asjad. Vahetult pärast firma juhiks saamist asutas Sipilä riiulifirma Solifil, millest talle kuulus kolm neljandikku. Solifili eesmärk oli Solitra müük.
Pärast seda aga juhtus veel imelikum asi, millest Liski oma raamatus kirjutab. Nimelt pidi Sipiläst enne müüki saama Solitra omanik. Mingil põhjusel rahastas riigifirma Rautaruukki Sipilä firmat 30 miljoni Soome margaga. Selle raha eest ostis Sipilä holding-firma üles Solitra osakud nii Rautaruukkilt kui Sipilält endalt. Tehingu hind oli 50 miljonit marka.
Sisuliselt tähendas see, et Rautaruukki andis Sipiläle raha, et Sipilä saaks Rautaruukkile kuulunud osakud ära osta. Laenu ainus tagatis olid needsamad Solitra aktsiad. See tähendab, et riigifirma aitas kaasa Sipilä rikastumisele, ilma et oleks ise midagi selle eest saanud.
Liski ütles Iltalehtile, et on palunud selle kohta intervjuud Sipilä käest, aga pole isegi saanud mingit vastust.
Varsti pärast firma ülesostmist müüs Sipilä ettevõtte edasi USA firmale ADC Telecommunications. USA firma maksis Solitra eest ligi 200 miljonit marka.
Kui täna juhtuks selline asi, et riigifirma annaks raha enda aktsiate ülesostmiseks eraisikule ja eraisik vahetult pärast seda needsamad aktsiad välismaa firmale neli korda kallimalt edasi müüb, oleks see suur skandaal ning kõike uuritaks peensusteni.
Liski arvates pole Sipilä rikastumise asja vajalikul määral uuritud. Rautaruukki tegevus tundub kummaline. Rautaruukki võttis ise kogu riski ja tegi kõik selleks, et Sipilä teeniks suure kasumi.
Toonased Rautaruukki juhid on väitnud, et ei mäleta, miks nad niiviisi Sipilät toetasid. Solitra asjade eest vastutanud Rautaruukki juht on surnud ja Sipilä ise vaikib kui haud.
Riiki esindas toona Rautaruukkis keskerakondlasest kaubandus- ja tööstusminister Seppo Kääriäinen. Riigifirma nõukogu juhatas samuti keskerakondlane Paavo Väyrynen.
Raamatus spekuleerib Liski, et Sipiläl võis aktsiate endale hankimise ajal juba olla olemas teave võimaliku ostja kohta. Firma juhina aga pidi Sipilä seisma eelkõige aktsinäride, see on siis Rautaruukki huvide eest.
Raamatu teine autor on Yle ajakirjanik Jyri Hänninen.
https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/b776e29f-4c4c-4df9-a4ff-4253c4ba9d71?fbclid=IwAR3Ubi8dzBgRoJNCnSFLz3IYYF3Mu8sFQPcX36KoiPEvUWot6gWC7qtinLc
