Seoses GPS signaali segamisega Põhja-Soomes ja Norra Finnamarkis on üha enam pööratud tähelepanu Venemaa elektroonilise sõjapidamise võimekusele. Nimelt arvatakse, et GPS signaalide segamine NATO õppuse ajal tuli Venemaalt.

GPS-signaalide segamine on aga vaid väike osa Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahenditest, millega on võimalik vastast pimestada, allutada ja segadusse ajada. Venemaa on elektroonilise sõjapidamise vahendeid juba aastaid aktiivselt arendanud ja täiustanud, vahendab Ilta-Sanomat.

Uue põlvkonna elektroonilise sõjapidamise vahendeid kasutati juba 2014. aastal Krimmi okupeerimise ajal. Elektrooniline sõjapidamine on nähtamatu, aga selle abil on võimalik vastase tehnoloogilised seadmed rivist välja lüüa. Krimmi okupeerimise ajal näiteks vaigistati kiiresti Ukraina relvajõudude sidevahendid. Pärast seda on uut tehnoloogiat katsetatud Ida-Ukrainas ja Süürias. Näiteks Süürias on USA allikate väitel suudetud rivist välja lüüa isegi Ühendriikide luurelennuk EC-130H ning kaitstud sõjalisi objekte vaenlase droonide eest.

GPS-i segamisel on mitmeid põhjuseid: näiteks juhitakse mitmeid lennukirakette GPS-signaalide abil. Sellega kaitstakse GPS-signaali häirimisega oma objekte rünnakute eest.

Samamoodi on võimalik segada vaenlase muid satelliitsidesüsteeme. Need on eriti olulised USA sõjaliste vahendite jaoks.

Venemaal on näiteks GPS- ja muude signaalide segamiseks välja töötatud mobiilne süsteem R-330Ž Žitel, mis on võimeline signaali segama 200 kilomeetri raadiuses. Sarnane süsteem on Borisoglebsk, mis võeti kasutusele 2011. aastal.

Leer 3 süsteem koos lennukikujulise drooniga Orlan 10 võimaldab tekitada vastase territooriumile virtuaalse GSM-tugijaama ja edastada võrku soovitud sõnumeid. Seda seadet on kasutatud psühholoogilises sõjas Süürias.

Süsteem Krasuhha on mõeldud NATO AWACS-tüüpi luurelennukite tegevuse häirimiseks.

Venemaal on oma luurelennukid, näiteks Tupolev Tu-214 ja Iljušin Il-22PP Porubtšik.

https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000005898610.html