Soomlanna Aino-Maija Leinonen andis välja raamatu teistmoodi elamisest ja soovitab seda ka teistele. Veel neli aastat tagasi oli ta ametis koristajana ja nägi, kuidas inimesed elavad.

Kodu ei pea olema nagu naisteajakirjast, leiab naine. Oma kodu koristamisega ta pead ei vaeva ja seda iga nädal ei tee. 38-aastane Leinonen elab Tamperes oma laste, abikaasa, ja tolle uue elukaaslasega. Kodus on tal valdavalt teise ringi asjad, vahendab Helsingin Sanomat.

Naist ei häiri ka see, kui tema koristamata kodust pilt lehte pannakse. Vastupidi: ta tahab kõigile näidata, et elada on võimalik ka muudmoodi kui klantsajakirjadest paistab.

Leinonen õpetab oma eluviisi ka teistele – ta on kirjutanud raamatud lõdvast koristamisest ja nutikast rahakasutusest. Ja ise elab nii nagu teistele õpetab.

Varem on Leinonen töötanud koristajana vanurite hooldekodus ja siis asutas oma koristusfirma. Ettevõttel läks hästi ja palgal oli kümmekond töötajat. Ta palkas töötaja ka kontorisse, kuna tahtis ise koristada, selle asemel, et paberitööd teha. Tööpäevad venisid 15 tunni pikkusteks. Kodus ootas kaks eelkooliealist last.

Naine tunnistab, et talle meeldis koristamine nii, et vahel kaotas aja üle kontrolli. Lõpuks kukkus ta aga kurnatusest kokku. Abikaasa viis ta keset ööd haiglasse.

Naine tundis, et ei jaksa enam firmat pidada ja lõpetas tegevuse ära. Viimane käibemaks jäi maksmata ja seda nõutakse nüüd välja täituri kaudu. Pärast seda hakkas Leinonen oma ajakirjanikust sõbranna Saara Henrikssoniga raamatuid kirjutama.

Esimese raamatu idee oli järgmine: kui ei jaksa koristada, ära korista ja ära selle pärast põe. Aga kui tahad koristada, õnnestub see kergemini, kui kasutad õiget tehnikat.

Koristusfirma pankrot õpetas Leinonenile palju. Eelkõige seda, et kõike ei pea jaksama. Võib elada ka veidi vähem pingeliselt. Nüüd on Leinonen ametis telefoni klienditeenindajana, kus vastab veebipoodide klientide küsimustele. Töö puhul on hea see, et seda ei pea tegema vabast ajast. See on tema arvates tore.

Halb külg on töö puhul see, et palk pole kummist. Leinonen teenib tunnis 10 eurot ja osa sellest läheb võlgade katteks. Neis oludes on temast saanud säästmise proff.

Üks paremaid säästmise nõuandeid on, et ära osta midagi – või osta alles ülehomme. Ta on märganud, et paljud asjad jäävad siis ostmata. Talvejope võib osta järgmisel aastal, või siis kolme aasta pärast.

Sama käib ka toidu kohta. Naine ütleb endale alati, et ära mine täna poodi, sest kapist leiab kindlasti veel midagi. Vajadusel saab teha läätsepüreed, mida tema pere sööb palju. Ikeas võib käia ilma midagi ostmata.

Asjade asemel soovitab naine muretseda koju palju taimi – need lisavad seltskondlikku tunnet. Vahetevahel võib aga vaesusest puhkust pidada – keegi ei pea arvama, et elu on ainult üks kannatus. Näiteks on paljud kultuuriüritused tasuta, paljud muuseumid on teatud päevadel tasuta. Ning Youtube’ist võib vaadata kasvõi Maria Teatri balletti.

Kui Leinonen veel koristajana töötas, siis nägi ta paljude inimeste kodusid. Põhiliselt tellisid teenuseid keskklassi pered ja kodud nägid üllatavalt sarnased välja. Kõigi lemmikvärv oli valge. Kõigil olid samad asjad, samad Arabia nõud, samad valgustid. Ta üllatus, kui paljud inimesed teevad elus ühesuguseid valikuid. Et on tuumikpere ja goretex riided. Talle hakkas tunduma, et inimesed elavad kellegi teise elu, mingi stsenaariumi järgi, mille nad eelnevalt on valmis kirjutanud. Seda kõike kutsub Leinonen keskklassi korralikkuseks ja sellest puhkamine teeks tema arvates inimeste meelele head.

Korralikkus on nagu näitemäng, performance, millega tahetakse näidata väljapoole, et inimesed on head. Aga kas inimesed elavad sellist elu nagu nad ise tahavad? Kas nad on nõnda õnnelikud?

Pärast oma eluga auku kukkumist märkas Leinonen, et paljudest asjadest saab elus loobuda, ilma et järgneks mingi katastroof. Tavaliselt toovad asjad kaasa rohkem probleeme kui rõõmu. Näiteks otsustas naine end säästa sellega, et ei loe laste kooli puudutavaid teateid ja ei osale kooli toimkondades. Koolis käimine on tema väitel laste asi.

Sama soovitab Leinonen ka teistele. Vaadata, mis saab, kui ei tegele millegi üleliigsega. Tavaliselt ei juhtu midagi muud, kui et stressitase langeb.

Sama asi on ka kodu koristamisega. Kui ei korista, ei juhtu midagi hullu. Õnneks tänapäeval enam niipalju ei mõelda sellele, mida teised arvavad. Seegi võib olla probleem, kui sõbrad ei julge külla tulla, kuna kodu on liiga puhas.

Leinonen ei põlga ära valmistoitu. Ta pakub lastele hea meelega poest ostetud makaronirooga. Kui lastele see meeldib, siis miks selle pärast põdeda? Seegi käib korralikkuse juurde, et toitu peab ise tegema.

Jõulude ajal väldib Leinonen samuti enda üle koormamist. Vähemaga saab ilusti hakkama ja stressi on samuti vähem. Kord, kui lapsed olid vanavanemate pool, kutsus ta sõbrad jõulude ajal külla ning oldi ja istuti niisama ja kuulati muusikat. Need olid ühed parimad jõulud tema elus. Mõned jäid isegi ööseks. Söödi vegan-pitsat.

Nüüd aga asjad, mis võivad paista Leinoneni elus suisa imelikud. Nimelt raha kokkuhoiu eesmärgil elab naine koos laste, abikaasa ja tolle uue elukaaslasega. See on juba kolmas koht, kus kogu see seltskond elab ühe katuse all, kuigi Leinonen läks mehest lahku juba üle 5 aasta tagasi. Ametlikult on nad aga siiani abielus.

Naise väitel ei põhine see mingil hipindusel ega polüamoorial, vaid nii on lihtsam. Oleks palju kallim elada, kui lastega perel on kaks kodu. Nüüd on Leinoneni eluasemekulud vaid 350 eurot kuus. Korter on jagatud nii, et Leinonenil on üks tuba, abikaasal ja elukaaslasel on omaette tuba ning lastel on ühine lastetuba. Lisaks on veel suur elutuba.

Naise väitel võib see paljudele tunduda veider, aga tema on asja enda jaoks läbi mõelnud. Tal on tänu sellele palju vaba aega ja vabadust ning lastega on keegi alati kodus koos. Selliseid lahendusi on võimalik teha. Ükski seadus ei käsi inimestel lahku kolida. Abikaasa uut elukaaslast kutsub naine korterikaaslaseks. Neist on saanud head sõbrad.

Lapsed tunnevad end samuti hästi ja pole midagi vaidlustanud.

Kui aga koristada on väga vaja, soovitab Leinonen kasutada stopperit. Panna näiteks tualetti koristades stopper käima ja siis on näha, et selle peale kulubki ainult kolm minutit. Puhas kodu annab hea enesetunde, aga kodu ei pea olema mingi näitusesaal.