Soome ida- ja kaguosssa ning Soome lahele on lootusetu taotleda tuulikute püstitamist – ja see sõltub kaitsejõududest. Põhjuseks on tuulikute poolt õhuvaatlusradaritele tekitatavad häired.
Nimelt tekitavad suured tuulikud radaritele häireid ja võivad takistada koguni sihtmärkide tuvastamist. Häirete suurus sõltub tuulikute kõrgusest, nende hulgast ja kaugusest radarist, vahendab Helsingin Sanomat.
Pöörlev tuulik on radari jaoks nagu kilp. Kui neid on palju kõrvuti, siis tekib varjatud piirkond. Mida lähemal on tuulikud radarile, seda laiem see varjutatud koht on.
Kõigi uute üle 50 meetri kõrguste tuulikute jaoks on vaja taotleda nõusolek Soome kaitsejõududelt. Ilma nõusolekuta tuulikuid püstitada ei saa. Kõige kriitilisem piirkond on Soome jaoks kaguosa. Sinna ei lubata ehitada mitte midagi.
Kui tekib kahtlus, kas tuulikud takistavad radarite tööd, võivad kaitsejõud tellida arendaja kulul uuringu, mis maksab kümneid tuhandeid eurosid.
Soomes on praegu ligi 700 tuulikut. Alates 2011. aastast on kaitsejõud andnud positiivse vastuse ligi 7500 tuulikuprojektile ja negatiivse vastuse ligi 900 projektile.
Soome jaoks on idapiir kõige kriitilisem, seal tahetakse tuvastada iga liikumine. Tuulikute püstitamine riigi idaossa võib seda tuvastamist takistada. Eriti Laadoga järve ümbruses käib aktiivne sõjaline tegevus ja seal harjutatakse võimalikke manöövreid, mida soomlased tahavad radarite abil jälgida.
Soome laht on teine kriitiline piirkond. Nimelt on võimalik, et vaenlase lennukid lendavad madalalt tuulikute varjus ja radariga neid ei näe. Tuulikute varjus on võimalik lennata Soome rannikule väga lähedale. Taanis kasutatakse seetõttu nn gap filler radareid ehk selliseid lisaradareid, millega on võimalik näha ka tuulikute taha. Soomes pole selliseid radareid paigaldatud, kuna need on väga tundlikud. Nende ostuks ja ülalpidamiseks pole ka raha.
Saksamaal aga võidakse tuulepargid sõjaliste harjutuste ajal üldse seisma panna.
Soomes on vastu võetud tuuleenergia kompensatsiooniseadus, mille järgi võivad tuuleparkide arendajad maksta kaitsejõududele kinni uued radarid, kui tuulepark takistab radarite tööd. Selle seaduse alusel on kaitsejõud juba paigaldanud ühe radari Põhjalahte. Kaks projekti on olnud veel töös, aga need on edasi lükkunud.
Soome kaitsejõudude radarid ja nende asukohad pole saladus. Soomes on 5 kaugvaatlusradarit, 13 keskmaaradarit ja tõenäoliselt kümneid lühimaaradareid. Lisaks on radarid ka sõjalaevadel.
Radarid on aktiivsed seadmed, mis edastavad elektromagnetkiirgust. Seetõttu on nende tuvastamine üsna lihtne, eriti rahuajal, kuna radaritel on kindlad asukohad. Radarite pallikujulised rajatised on kergesti nähtavad ka satelliitpiltidelt.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005889432.html
