Soome naised räägivad meelsamini armastuse sõltuvusest, aga tegelikkuses on nende käitumine sama kui kõige tavalisema seksisõltuvuse puhul.
Arvestuslikult on Soomes ligi 70 000 rohkem või vähem seksist sõltuvat täiskasvanud inimest. Täpne number pole teada, aga Soome-sarnastes maades nagu Inglismaa on seksisõltlasi ligi 5 protsenti elanikkonnast. Enamus neist salgab oma probleemi, vahendab Yle.
Paljud seletavad seksisõltuvust sellega, et nad tahavad seksida. See on tõesti nii, kui see on inimese enda teadlik valik ja eluviis. Seksisõltuvus pole aga eluviis, vaid terviseprobleem.
Seksisõltuvusega kaasnev häbi takistab sellest rääkimist. Paljud on probleemiga hädas aastaid, enne kui abi küsivad. Eriti panevad muretsema seksisõltlastest naised, keda on palju. Paljud sellised naised peavad end armastuse sõltlasteks, aga pidev seksisuhte otsimine on probleem.
Sõltuvust lähedusest peetakse loomulikumaks kui sõltuvust seksist. Tegemist on aga sama tüüpi sõltuvusega. Ravi on samuti nende puhul ühesugune. Praegu valmistataksegi ette Soomes esimest raamatut seksisõltuvusest ja selle ravist.
Millal siis muutub tavaline seksielu sõltuvuseks? Sõltuvusest räägitakse siis, kui tekib sundkäitumine, ilma milleta inimene enam elada ei saa ja mis hakkab elu häirima. Näiteks äärmusliku kummikufetiši puhul ei saa inimene minna märja ilmaga välja, sest näeb seal ainult kummisaapaid. Samamoodi saab rääkida seksisõltuvusest, kui see tekitab inimesele probleeme ja inimene ei suuda ise oma käitumist muuta. Seetõttu on oluline teha vahet tavalisel seksikäitumisel ja sõltuvusel.
Aktiivne seksielu, vahetuvad partnerid, porno vaatamine ja kasvõi igapäevane eneserahuldamine ei tähenda veel, et tegemist on seksisõltuvusega. Aga kui pornot on vaja ilmtingimata vaadata keset tööpäeva ja see segab töö tegemist, või kui kõik raha läheb seksi ostmise peale, siis on põhjust muretsemiseks.
Seksuaalterapeut Karoliina Vuohtoniemi märgib, et seksisõltuvuse puhul on tegelikkuses tegemist millegi muu kui seksiga. See on nagu paljude muude sõltuvustega. Lihtsalt seksisõltuvuse puhul on selleks „narkootikumiks” seks, nagu mõne jaoks on hasartmängud või alkohol.
Sõltuvust tekitavad muu hulgas sõltuvuse objekti kerge kättesaadavus, lapsepõlve traumad või lapsepõlves ja hiljem tekkinud kiindumushäired. Nii kogevad paljud sõltuvuse rahuldamist kui rohtu valu vaigistamiseks, antud juhul siis hingevalu vaigistamiseks.
Alati ei pea olema põhjuseks traumad. Sõltuvus võib olla ka õpitud komme. Seksisõltuvust võib tekitada ka lapse või noorukina kogetud puudulik või keelav seksuaalkasvatus. Paljud on selgeks õppinud, et kui on paha olla, siis saab eneserahuldamisest ja pornost abi. Enesetunne läheb paremaks, ja nii hakatakse seda tegevust kordama.
Algul võib niimoodi selgeks õpitud komme muuta tõesti enesetunnet paremaks. Aga see positiivne mõju kaob, kui tegevus hakkab muud elu segama. Lõpuks ei too seks enam naudinguid ja tegevus on sunnitud.
Arvestuslikult on Soomes ligi 70 000 seksisõltlast. Võrdluseks, hasartmängude sõltlasi on ligi 130 000. Mängusõltuvusest on hakatud Soomes rääkima, aga seksisõltuvusest mitte.
Seksisõltuvus pole viimase aja ilming, lihtsalt seda on hakatud tähele panema ja sellest rääkima. Palju sõltub ka noorte seksuaalkasvatusest. Samuti on võimalik sõltuvuse puhul abi saada, kui seda tunnistada ja abi paluda. Abi saab näiteks anonüümsete seksisõltlaste veebist. Oma mõtetest võib rääkida vastava ala spetsialistidele. Teraapia abil jõutakse selgusele, mis inimestel sundmõtted põhjustab. Käitumist on võimalik muuta alles siis, kui on selge, mis tunded seda põhjustavad. Seega pole seksisõltuvuse puhul abi lihtsalt inimese manitsemisest stiilis, nagu alkohoolikule öeldakse, et pane nüüd pudelile kork peale.
https://yle.fi/uutiset/3-10516212
