Soome uutel, 2000ndatel aastatel ehitatud korrusmajadel on ridamisi üks ja sama häda: seintel on märjad laigud, mis tuleb sellest, et seal kasvavad vetikad.
Paljud inimesed on seetõttu loobunud kortermajades korterite ostmisest. Ehitusfirma Skanska poolt uuringufirmas Ramboll läbi viidud uuring näitas, et tegemist on vetikatega, mis levivad seoses välisõhus olevate mikroobidega, vahendab Helsingin Sanomat.
Uuring näitas, et jäljed majade väliskülgedel on vaid visuaalne probleem, ehitiste olukorrale see mingit muud ohtu ei kujuta.
Tampere tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Juha Vinha aga asjasse nii rahulikult ei suhtu. Tema sõnul on probleem soojusisolatsiooni peale pandud krohvikihis, ja seda mitmel pool maailmas. Professori väitel probleem üha süveneb ja sellest võib tulla veel suur jama.
Korrusmajadest ligi 10 protsendil on kasutatud isolatsiooni katmist krohviga, renoveeritud majade puhul veelgi enam. Paari aasta möödudes pärast ehitustöid või remonti tekivad seina pinnale märjad lätakad.
Tegemist on rahaliselt odava lahendusega. Professori väitel olid majadel varem paksud kivist välisseinad, nüüd aga ainult õhuke krohvikiht.
Krohvikihiga seinad koosnevad kolmest osast: kõigepealt õhuke krohvikiht, siis soojusisolatsioon, näiteks mineraalvill ja siis betoon või muu kandev kivikiht. Sellise konstruktsiooni sisse võib aga kergesti mõnest avast pääseda vesi. Probleem tekib siis, kui vesi ära ei kuiva.
Professori arvates ei tohiks krohvikihi puhul kasutada Soome oludes mineraalvilla. Seoses kliimamuutusega on Soomes niiskem ja see mõjutab kõiki ehitisi. Läbi krohvi satub seintesse niiskust ja seinad on pikka aega märjad.
Majade välisseinte mikroobikolooniad on üks näide. Kui mikroobid hakkavad seintel kasvama, siis on tõenäoline, et kahjulikud ühendid liiguvad läbi õhutusavade korteritesse.
https://www.hs.fi/koti/art-2000005889773.html
