Teadlased avastasid puht-juhuslikult nii inimeste kui hiirte ajust mikroobe, kes seal üldse olla ei tohiks – nimelt soolebaktereid, kes elavad muidu hoopis inimese kõhus.
Nüüd püüavad teadlased välja selgitada, kas ajust võetud proovid võisid olla saastunud, kuigi sama katse täiesti tervete hiirtega näitas, et ka nende ajus olid soolebakterid. Neil hiirtel aga, kelle sooltest olid baktereid eemaldatud, ei leitud baktereid ka ajust. Teadlased mõistatavad nüüd, kuidas bakterid ajju satuvad, vahendab ajakiri Science.
USA Alabama ülikooli neuroanatoomia teadlane Rosalinda Roberts avastas koos kolleegidega 34 inimese ajust baktereid, kes muidu elavad tavaliselt soolestikus. Samu baktereid leiti ka hiirte ajust.
Varem on arvatud, et ajus ei ela mingeid baktereid, rääkimata soolebakteritest. Kui haigusetekitajad läbivad aju kaitsva membraani, siis võivad nad põhjustada eluohtlikke põletikke, näiteks ajukelmepõletikku.
Robertsi labor avastas bakterid, kui võrdles omavahel skisofreeniat põdenud ja tervete inimeste aju vahetult pärast inimeste surma võetud proovide põhjal. Bakterid tulid välja, kui Robertsi grupi liige, neuroteadlane Courtney Walker leidis mikroskoobi all ajust kepilaadseid moodustisi. Varem oli neid samuti märgatud, aga neile ei pööratud erilist tähelepanu, kuna ajust otsiti muid asju.
Lõpuks uuriti neid imelikku asju ajus lähemalt ja paluti abi kolleegidelt. Bakteroloog tegi kindlaks, et moodustised olid bakterid, RNA testi põhjal veel soolebakterid. Tegemist oli Firmicutes-, Proteobacteria- ja Bacteroidetes tüüpi bakteritega, mis tavaliselt elavad inimese soolestikus.
Pärast seda uuris grupp teiste inimeste ajusid ja kõigist leiti samu baktereid. Neid leiti nii skisofreenikutelt kui teistelt. Loogiline seletus on see, et proovid olid mingil moel saastunud. Praegu on see ainus seletus, kuni pole tehtud lisakatseid.
Tähelepanuväärne on siiski see, et samu baktereid leiti ka hiirtelt, kelle proove püüti kaitsta saastumise eest.
Pärast seda kahtlustas Robertsi grupp, et aju võis saastuda bakteritega mingil moel pärast surma. Ent hiirtel, kelle aju uuriti vahetult pärast nende tapmist, leiti samuti neid baktereid. Kui aga uuriti hiiri, kelle soolestikust olid bakterid eemaldatud, siis ei leitud neid baktereid ka ajust.
Bakterid asusid nii inimeste kui hiirte ajus teatud piirkondades hipokampuses ja ajukoores. Ajus ei leitud märke bakterite põhjustatud põletiku kohta.
Leidu peetakse teaduses läbimurdeliseks. Eriti seetõttu, et inimese aju on uuritud mikroskoobiga juba pikka aega, ent midagi sellist pole veel avastatud. Baktereid pole leitud ilmselt seetõttu, et aju pole osatud selliselt elektronmikroskoobi all uurida.
Bakterid asusid ajus tuginärvirakkude sees. Nad olid kogunenud ajurakkude keemilist tasakaalu hoidvate astrotsüütrakkude juurde. Astrotsüüdid asuvad omakorda ajuveresoonte läheduses.
Eriti palju oli baktereid närvirakkude müeliinkatete ümbruses. Müeliin koosneb põhiliselt rasvast. Robertsi arvates võisid baktereid kohale meelitada rakkudes sisalduvad suhkrud ja rasvad.
Kui aga oletada, et bakterid elavadki inimese ajus, siis võivad nad pääseda sisse kas veresoonte kaudu või aju ja soolestiku vahelise närviühenduse kaudu.
Ajust on ka varem leitud kutsumata külalisi nagu toksoplasmoosi. Hinnanguliselt pool maailma rahvastikust saab mingil ajal Toxoplasma gondii nakkuse. Seda sisaldavad näiteks kasside väljaheited. Ainurakne organism liigub ajju, aga see enamikule täiskasvanud inimestest mingeid vaevusi ei põhjusta.
Nüüd selgub, et ajus võib elada veel keegi ja kui see nii on, siis on tegemist läbimurdelise avastusega.
http://www.sciencemag.org/news/2018/11/do-gut-bacteria-make-second-home-our-brains
