Uuringute kohaselt on Hiinas tapetud sadu tuhandeid meelsusvange ja müüdud nende siseelundeid.
Hiina lükkab meelsusvangidelt elundite võtmise ümber ja väidab, et elundeid võeti surmamõistetutelt kuni 2015. aastani.
Suurbritannias tegutsev vahekohus menetleb lähikuudel, kas Hiinas on tapetud meelsusvange elundite saamise eesmärgil. Elundite röövist on kirjutatud mitmetes viimasel ajal avaldatud uuringutes, vahendab Helsingin Sanomat.
Kohus kuulab detsembris üle 30 tunnistajat ja otsus tehakse tuleva aasta algul.
Kohtupidamine antud asjas on ootamatu pööre, sest esimest korda menetleb sõltumatu kohus Hiina võimude võimalikku seotust kuritegeliku elundiäriga.
Hiina musta elundiäri kahtlused kerkisid esile 2006. aastal, mil neid peeti algul lihtsalt kuulujuttudeks. Viimastel aastatel on aga arstiteadlased veendunud, et selliseid asju on toime pandud.
Kahtluste kohaselt on Hiina võtnud elundeid sadadelt tuhandetelt meelsusvangidelt. Kõige rohkem on võetud elundeid rühmituse Falun Gong liikmetelt, lisaks uiguuri moslemitelt, tiibeti budistidelt ja mitteametlike kirikute kristlastelt.
Europarlament ja USA esindajatekoda on pidanud kahtlusi tõepärasteks ja nõudnud Hiinalt selgitusi.
Hiina on ümber lükanud info, et elundeid on võetud meelsusvangidelt. Hiina tunnistab, et elundeid on võetud surmamõistetutelt, aga see lõpetati ära 2015. aastal.
- aastal avaldati 680-leheküljeline uuring, mille järgi tehakse Hiina haiglates igal aastal 60 000-100 000 elundisiirdamist. Siirdamiste hulk on nii suur, et seda ei saa seletada ainult surmamõistetutega, kuna nende arv on 2000ndatel aastatel vähenenud. Vabatahtlikke elundiannetusi on Hiinas samuti väga vähe.
Hiina väidab, et haiglates tehakse vaid 10 000 elundisiirdamist aastas. Samas tegi ainult üks uuringus ette võetud haigla aastas 5000 siirdamist.
Inimestelt elundite võtmine algas Hiinas 1980ndate aastate algul seoses hukkamiste arvu suurenemisega. Inimesi ei hukanud elundite saamiseks, aga hukatutelt võeti elundeid. Elundisiirdamiste arv pööras Hiinas hüppeliselt kasvule 2000ndate aastate alguses. See juhtus pärast seda, kui Hiinas hakati alates 1999. aastast vangistama Falun Gongi liikmeid.
Falun Gong ehk Falun Dafa sarnaneb religioonile ja selles on ühendatud meditatsioon ning tekstide õppimine. Ühenduse liikmete arv kasvas plahvatuslikult 1990ndatel aastatel ning aastakümne lõpuks oli Hiinas ligi 70 miljonit järgijat.
Viimastel kuudel on tähelepanu pööratud ka uiguuridele, kes on Hiina suurim moslemivähemus. Uiguure elab Hiina loodeosas asuvas Xinjiangi provintsis ligi 11 miljonit. ÜRO allikate väitel on Hiina viimase paari aasta jooksul saatnud „paranduslaagritesse” miljoneid uiguure. Ametlikult pole Hiina selliste laagrite olemasolu tunnistanud.
Xinjiangis valvab kompartei inimeste järele kasutades moodsaid tehnoloogilisi lahendusi. Inimestelt on võetud dna- ja hääleproovid, silma võrkkesta pildid ja sõrmejäljed, et valvamine õnnestuks.
Teadlaste arvates aga võetakse inimestelt dna-proove selleks, et neid kasutada elundisiirdamisteks. Kui haiglasse tuleb mõnda elundit vajav patsient, siis otsitakse talle registrist sobiv doonor.
Doonorid viiakse haiglasse, kus nad tapetakse ja elundid siirdatakse patsiendile. Enamus elundeid pannakse hiinlastele, aga Hiinasse reisib palju välismaalasi elundisiirdamise eesmärgil.
American Journal of Transplantation andmetel tehakse kaks kolmandikku elundisiirdamistest maailmas Hiinas. Hiina haiglad reklaamivad elundisiirdamise teenuseid inglise keeles oma kodulehtedel. Kahtlusi äratab see, et siirdamisi lubatakse väga kiiresti. Briti BBC andmetel lubatakse leida doonor mõne tunniga. Neis maades, kus on vabatahtlik elundite loovutamise põhimõte, tuleb elundit tavaliselt oodata mitu kuud.
Taiwanis, Iisraelis, Hispaanias, Itaalias ja Norras on viimastel aastatel võetud vastu seadused, mis keelavad kodanikel elundite siirdamise Hiinas. Soome kodanikele pole teadaolevalt Hiinas siirdamisi tehtud.
Soomes on aga näiteks Lõuna-Karjala haigla sõlminud koostööleppe Hiina Sichuani haiglaga, et arendada tehismõistust ja masinõppimist meditsiini valdkonnas. Nüüd on küsimus, mille jaoks Hiinas neid Soomest saadud teadmisi kasutatakse.
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005898585.html
