Helsingi lükkas tagasi Guggenheimi pakkumise ja tegi oma kunstimuuseumi – nüüd seda kiidetakse

eestinen

Helsingisse tahtis kaaseaegse kunsti muuseumi rajada maailmakuulus Guggenheim, aga Helsingi linn lükkas pakkumise tagasi. Selle asemel tegid soomlased ise oma muuseumi Amos Rex (tõlkes: kuningas Amos) ja nüüd seda kiidetakse.

Muuseumi tunnustab USA väljaanne The New York Times, mis nimetab seda Soome kodukootud staariks.

Tegemist on maa-aluse muuseumiga Lasipalatsi juures Helsingi kesklinnas, millel avanevad maa peale omapärase kujuga kuplid.

Muuseumi katus on lahendatud soomlastele omase nutikusega: see sisaldab endas laste mänguväljakut, teismeliste rulaväljakut ja kohta, kus turistid teevad selfisid.

Arhitekt Asmo Jaaksi tunnistab, et see oligi eesmärk – kujundada muuseum kui mänguväljak, mis oleks ühtlasi omanäoline element Helsingi kesklinnas.

Muuseum avati 30. augustil ja seda külastas kohe ligi 10 000 inimest. Rahvusvaheliselt on seda tunnustatud kui kõige meeldejäävamat sündmust Helsingis viimaste aastate jooksul. Muuseumi juhataja Kai Kartio tunnistab, et nii sooja vastuvõttu ei osatud oodata. Pärast avamist on muuseumi ukse taga pidev järjekord.

Muuseum rajati 50 miljoni euro erakapitali rahaga pärast seda, kui linnavalitsus lükkas tagasi Guggenheimi 120 miljoni euro suuruse pakkumise. Guggenheimile oli nii pooldajaid kui vastaseid, aga lõpuks otsustati, et tehakse midagi ära Soome enda jõududega, usaldades soomlaste talenti. Lõppeks on ju Soome kuulus oma arhitektide ja disainerite poolest, kui nimetada maailmakuulsat arhitekti Alvar Aaltot ning disainereid Timo Sarpanevat ja Tapio Wirkkalat, ning Marimekkot.

Pärast viis aastat kestnud vaidlusi andis linnapea Jan Vapaavuori lõpuks võimaluse Soome enda tegijatele. Praegune muuseum on täielikult erakapitali poolt rajatud, samas kui Guggenheimi projekt oleks tähendanud ka linna osalust.

Muuseumi jaoks tuli raha endiselt kunstipatroonilt ja kirjastajalt Amos Andersonilt, kes suri 1961. aastal ja jättis raha kunstimuuseumi tarbeks. Neli aastat pärast tema surma avatigi Helsingis kaasaegse kunsti muuseum, kus on eksponeeritud põhiliselt Soome ja Euroopa kunst.

Kuivõrd muuseum jäi väikseks, siis otsiti uusi ruume ja selleks leiti Lasipalatsi, kus asub muu hulgas kaubanduskeskus ja kino Bio Rex. Lasipalatsi oli algselt projekteeritud Soome arhitektuuritudengite poolt 1936. aastal olümpiamängudeks, mis pidid Helsingis toimuma 1940. aastal, aga mis edasi lükati ja toimusid 1952. aastal. Lasipalatsi oli kavas hiljem maha lammutada, aga jäi püsti ja muutus omamoodi ajastu sümboliks.

Amos Rexi fond asutas koos linnaga Lasipalatsi haldamiseks omaette firma, uus muuseum on aga fondi eraprojekt. Fond rendib maad linna käest.

Selleks, et ehitada muuseum ja säilitada vana hoone, tuli idee kaevata muuseumi 24 000 ruutmeetri jaoks süvend maa alla. Näitusehallide all on maa sees ka arhiivi- ja laoruumid.

Amos Rexi nimi tuleb muuseumi loojast ja kinost. Samas kõrval on veel Kiasma kaasaegse kunsti muuseum, Helsingi kunstimuuseum ja Kunsthalle Helsinki. Kokku moodustavad need asutused omamoodi muuseumide keskuse otse Helsingi südalinnas.

Veidi maad eemale ehitatakse Helsingi uut keskraamatukogu Oodi, mis avatakse detsembris. Helsingi kunstimuuseum korraldab Helsingis 2020. aastal rahvusvahelise kunstibiennaali ning Helsingi linnavalitsus otsustas, et ehitab ise uue arhitektuuri- ja disainimuuseumi mere äärde samasse kohta, kuhu pidi algselt tulema Guggenheim.

Kommentaarid
(Külastatud 541 korda, 1 külastust täna)