Soola tarvitamise piiramist on peetud südame-veresoonkonna haiguste ärahoidmisel väga tähtsaks. Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO soovitab tarvitada soola alla 5 grammi päevas.
Üheski maailma riigis sellega ei piirduta. Soome mehed söövad keskmiselt 9,7 grammi ja naised 7,1 grammi soola päevas. Võibolla polegi selles mingit probleemi?
Arstiteaduse ajakirjas Lancet avaldatud värske uurimus väidab, et soola tarvitamise piiramine aitab vaid neid, kes tarvitavad soola üle 12,7 grammi päevas ehk üle 2,5 teelusikatäie. Niipalju soola sisaldab kolm suurt pakki kartulikrõpse.
Nii palju soola tarvitab vaid alla 5 protsendi arenenud maade elanikest, vahendab Helsingin Sanomat.
Enamikul inimestel ei mõjuta veidi suurem soola kogus mingil moel südame-veresoonkonna haigusi. Neil, kes tarvitasid vähe soola, aitas koguse tõstmine koguni vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski.
Uuring näitas seda, et mõistlikult tarvitades on sool kasulik südamele ja vereringele. Kahjulik on liiga vähene või liiga suur soola tarvitamine.
Sarnased tulemused võib saada ükskõik millise toitaine kohta. Inimese organism vajab naatriumi. Küsimus on vaid selle koguses.
Uuringus jälgiti inimesi nii jõukates kui vaestes riikides pika aja vältel. Soolauuringus võeti aluseks 82 500 inimese andmed. Inimesi jälgiti 8 aasta jooksul. Haigused tuvastati küsitluste teel ja mõõtes soola kogust hommikuses uriinis. 90-95 protsenti sisse söödud naatriumist väljub organismist uriini kaudu.
Inimesed jaotati kolme gruppi. Kõige vähem ehk alla 11,3 grammi päevas soola tarvitanute puhul aitas soolakoguse suurendamine koguni vähendada südame-veresoonkonna haigusi.
Soome uuringus ei osalenud, aga Soome teadlaste väitel kuulub Soome selgelt soola vähe tarbivate riikide hulka.
Keskmises grupis ehk neil, kes tarvitasid päevas soola 11,3-12,9 grammi, ei mõjutanud samuti koguse tõstmine 1 grammi võrra südame-veresoonkonna haigusi.
Üle 12,9 grammi päeva soola tarvitanute puhul suurendas soolakoguse tõstmine ainult veidi südame-veresoonkonna haiguste riski.
Soola kahjulik mõju südamele tuvastati ainult Hiinas, kus soola tarvitatakse inimese kohta päevas keskmiselt 14,2 grammi.
Varem on levinud arvamus, et suur soola kogus tõstab vererõhku ja sellega soodustab südame-veresoonkonna haigusi. Värske uuringuga lükkavad teadlased ka selle väite ümber. Nende arvates ei avalda sool kahjulikku mõju südamele ja vereringele üksnes vererõhu tõusu kaudu. Nimelt ei selgunud uuringust, et sool oleks mõjutanud vererõhku. See tähendab, et soolal on veel teisi, seni uurimata mõjusid südamele ja veresoontele.
Teadlased soovitavad nüüd soola vähem tarvitada vaid neis riikides, kus keskmine tarbimine ületab 12,7 grammi päevas inimese kohta.
Soome teadlased sellega päris nõus pole ja ei näe vajadust muuta praeguseid soovitusi. Soomes soovitatakse jätkuvalt tarvitada vähem soola, et hoida ära südame-veresoonkonna haigusi.
Põhjus on selles, et keskmisele numbrile ei saa alati tugineda. Mõned inimesed tarvitavad jätkuvalt liiga palju soola. Hiinas tarvitatakse küll väga palju soola, aga põhjus võib olla selles, et eri riikides on inimeste soolatundlikkus erinev.
Kui värske uuring läheb naatriumi osas vastuollu kehtivate tõdedega, siis kaaliumi osas ollakse sama meelt. Nimelt aitab kaalium vähendada südame-veresoonkonna haigusi. Kaaliumi saavad inimesed puuviljadest, taimsest toidust ja piimatoodetest.
Teadlased teevad uuringu põhjal järelduse, et soola-vastasest võitlusest tähtsam on inimeste toiduvaliku muutmine. Nimelt selgus uuringust, et igasugune soolarisk kaob ära, kui inimene tarvitab toiduks piisaval hulgal puuvilju, salateid, piimatooteid ja muid toite, mis sisaldavad palju kaaliumi.
