Pensionäride võlgnevused on Soomes suurenenud ja suurenevad veelgi lähiaastatel, prognoosib võlglasi abistava Garantiifondi juht Juha Panzar.
Läinud sügisel valminud Helsingi ülikooli uurimusest tuleb välja, et üle 55-aastased ei taha enam võlgu tagasi maksta. Vaatluse alla olid 2013-2016. aasta võlad, vahendab Yle.
Vanemete inimeste võlgnevuste suurenemine tuleb tarbimislaenude levikust, tarbimiskultuuri muutusest ja sellest, et paljud inimesed pole valmistunud pensionieaga seotud sissetulekute vähenemiseks.
Lisandunud vaba aeg annab võimaluse suuremateks kulutusteks, mistõttu üha enam pensionäre jääb võlgu.
Soomes on esimest korda jäänud pensionile generatsioon, kes on harjunud tarbima, harjunud kulutama ära kõik selle, mis kätte tuleb ja elama vastavalt sellele. Kui inimesed ei suuda pensionile jäädes muutustega kohaneda, siis tulevadki probleemid.
Viimaste aastatega on vanemate inimeste hulgas mitmekordistunud ka kiirlaenuvõlgnevuste hulk. Näiteks veel 2013. aastal oli üle 55-aastaste keskmine tagasi maksmata jäänud kiirlaenuvõlg 379 eurot, aga aastal 2016 oli see juba 1300 eurot.
Kiir- ja tarbimislaenud on soomlastel peamine probleemsete võlgnevuste tekkimise põhjus.
Statistikaameti andmetel on Soomes üle 55-aastaste hulk kasvanud viimase 10 aasta jooksul 1,6 miljonilt üle 1,9 miljonini. See peegeldub ka võlgnevustest. Pärast 2008. aasta finantskriisi jäid paljud tööst ilma. Aga see pole peamine põhjus – võlgnevuste tekke peamine põhjus on tarbimiskultuuri muutus. Paljud võlgadesse sattunud on püüdnud säilitada samasugust elustiili nagu oli varem.
Kui pensionile jäädes on kaelas krediitkaardivõlad ja tarbimislaenud, siis nende tagasimaksmine tulude vähenedes on peaaegu võimatu.
Üks võlgnevuste tekke põhjus on asjaolu, et pensionärid abistavad oma täiskasvanud lapsi ja sugulasi. Paljudel inimestel on majanduslikult raske ja samal ajal pakutakse erinevaid laenuvõimalusi. Vähesed mõtlevad 50-selt, et varsti on pensionile jäämise aeg ja peaks lõpetama laenude võtmise.
https://yle.fi/uutiset/3-10338943
