Liiklus pole ainus, kus soomlasi puhuma pannakse. Juba praegu tuleb paljudel soomlastel puhuda alkomeetrisse selleks, et tööle pääseda.
Näiteks Fennovoima tuumaelektrijaama ehitusel tuleb väravast sisse pääsemiseks puhuda alkomeetrisse. Põhjus on selles, et objektil valitseb alkoholi suhtes nulltolerants – joovet ei tohi üldse olla, vahendab Helsingin Sanomat.
Ootamatuid puhumisreide korraldatakse mitmetes Soome ettevõtetes, alates büroodest kuni tehasteni välja. Lisaks alkotestidele tehakse narkoteste.
Puhumisreidide põhjus on karmistunud suhtumine joobesse ning soov minimeerida töökohal riske – et vältida kahju nii inimestele kui seadmetele.
Puhumisreidide korraldamine töö juures pole Soomes seaduse järgi keelatud. Töökollektiivis tuleb aga selles eelnevalt kokku leppida.
Narkootikumide puhul pole ootamatud massireidid siiski lubatud. Narkoteste võib teha inimesele tööle värbamisel ja hiljem siis, kui on vastav kahtlus.
Üllatusreidid töökohtadel võivad laiemalt olla siiski küsitavad, kui mingeid kahtlusi ei ole. Alkomeetri näit tuleb hiljem kinnitada vereproovi või täppisalkomeetriga.
Kui inimesel avastatakse joove, on edasine asjade käik olenevalt asutusest erinev. Näiteks transpordifirmas võib sellele järgneda vallandamine. Nii juhtus hiljuti Finnairi lennukikapteniga, kel tuvastati tööle tulles joove. Muudes valdkondades piirdutakse esimesel korral enamasti hoiatusega.
Fennovoima ehitusobjektil kaasneb kerge joobega hoiatus, raskema joobe puhul võetakse tööle tuleku õigus nädalaks. Fennovoima väravas saab puhuda ka vabatahtlikult. Seda võib teha anonüümsena, nii et positiivse näiduga karistust ei kaasne. Tööle võib proovida siis uuesti ilmuda paari tunni pärast.
Metsä Groupi Äänekoski tselluloositehases on puhumisreidid samuti regulaarsed. Algul oli sellele suur vastuseis, aga nüüd on suhtumine muutunud. Puhumisega harjuti ära juba tehase ehitamise ajal. Väravast tulid siis sisse nii ehitajad kui tehase enda töötajad. Nüüd on räägitud juba sellest, et tehase väravas võiks olla alkolukk praeguste üllatuspuhumiste asemel.
Kevitsa kaevanduses Sodankyläs on kõik töötajad tööle tulles puhunud juba alates 2012. aastast. Sellel on olnud positiivne mõju. Kui alustati, siis oli positiivne tulemus aasta jooksul 67 töötajal, tänavu on seda juhtunud ainult 9 inimese puhul. Kevitsas saavad alltöövõtjad joobe puhul poole aasta pikkuse töökeelu. Oma inimesed suunatakse võõrutusravile.
Puhumisi korraldatakse ka kontoritöötajatele. Näiteks energiafirmas Gasum Oy on tänavu viidud puhumisreide läbi kõigile töötajatele ja tulemus on olnud null. Töökultuur on ettevõttes muutunud. Veel 1970-1980ndatel aastatel oli töö juures napsutamine tavaline, aga suhtumine on karmistunud 2000ndatel aastatel. Nüüd ollakse arvamisel, et alkoholi ja narkootikumide kasutamine töökohal on suur oht. Sanktsioonid joobes olekus tööl olemise eest on karmid: esimesel korral suunatakse ravile, teisel korral aga kaotab inimene töökoha.
Neile, kes töö juures alkomeetrisse puhumisest keelduvad, võidaks eteha erakorraline tervisekontroll.
Lisaks alkotestidele on ettevõtetes sagenenud narkotestide kasutamine. Enamus narkoteste tehakse siis, kui inimene tööle värvatakse.
Transpordi valdkonnas on alkolukud kasutusel bussides, taksodes ja veoautodes. Nüüd kaalutakse sama asja ka raudteefirma VR veduritel. Seni on VR-is korraldatud töötajatele puhumisreide. See puudutab ka kontoritöötajaid. Kui vedurijuht jääb joobes olekus vahele, siis kaasneb enamasti vallandamine.
Paljude ettevõtete jaoks on probleemiks täppisalkomeetri puudumine, kuna neid on raske saada. Näiteks politseitöös on täppisalkomeetri näit kohtus tõendiks, nii et eraldi pole vaja enam veretesti teha.
Ettevõtetes kasutatakse tavalisi alkomeetreid ja kui keegi peaks näidu vaidlustama, siis võetakse vereproov. Õnneks on alkoholiprobleem Soome ettevõtetes üha väiksem, nii et vaidlusaluseid juhtumeid tuleb ette haruharva.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005804770.html
