Esialgu vaid Soome põldusid laastanud miljardid ööliblikad on tunginud nüüd linnadesse, kus ehmatavad paljusid inimesi.
Olgu ette öeldud, et nimetatud ööliblikad, mille tiibadel on y-tähe kujutis (sellest nende soomekeelne nimetus gamma-ykkönen) pole inimesele ohtlikud. Paanitsemise asemel soovitatakse tuppa tunginud liblikaid hoopis lähemalt uurida, vahendab Helsingin Sanomat.
Liblikad kogunevad õhtuti lampide ja muude valgustite ümber. Neid liblikaid, lina-tähtöölasi on Soomes tänavu suvel olnud eriti suurel arvul. Varem on räägitud sellest, et nad on põhjustanud põllupidajatele suurt kahju, nüüd on nad tunginud Soome linnadesse.
Viimati oli neid liblikaid Soomes nii palju 1950ndatel aastatel. Neid on praegu tõenäoliselt miljardeid. Kuuma suve tõttu saabusid nad Soome tänavu tavapärasest varem ja neid on eriti palju.
Liblikate esimene Soome põlvkond on alles kookonis, veel välja koorumata. Seetõttu ooidatakse nende arvu plahvatuslikku kasvu augusti lõpus.
Soome saabuvad liblikad lõuna poolt ja neid esineb üle terve Soome põhja välja. Levinumad on need liblikad aga Lõuna-Soomes.
Teistest ööliblikatest eristab tähtöölasi see, et nad lendavad ka päeval. Eriti aktiivsed on nad olnud tänavusel suvel.
Liblikaid saabus Soome koos lõunatuultega tohutus koguses paar nädalat tagasi. Lõuna-Soomes on liblikad hävitanud terveid põldoa põlde. Osal juhtudel on nad hävitanud 20 hektari suuruse põllu vähem kui nädalaga.
Nüüd on liblikad tunginud linnadesse, kus neile meeldib olla näiteks teede ääres ja lillekastides. Linnades toituvad nad põhiliselt lilledest. Praegu meeldivad neile võilille meenutavad korvõielised, samuti sinised astrid.
Liblikaid saab kohale meelitada söödaga, eriti meeldib neile punane vein. Liblikaid saab meelitada nii, et kasta svamm punasesse veini ja panna see rõdu kohale rippuma.
Linnades pole liblikaid hävitada mõtet, sest inimesele on nad kahjutud. Liblikate röövikud kahjustavad taimi, aga aedades puudutab see vaid mõningaid taimelikke.
On olnud juhtumeid, kus väike liblikas on lennanud inimesele kõrva ja pole sealt enam saanud välja. Siis tuleks pöörduda arsti poole, kes aitab liblika kõrvast välja. Sellised olukorrad on siiski väga harvad.
Kui päevaliblikaid on Soomes ligi 100 eri liiki, siis ööliblikaid on ligi 2300.
Liblikad lahkuvad Soomest, kui päevad lühenevad. Siis lendavad nad tagasi lõuna poole. Sellega on nad nagu rändlinnud. Rändlindudest ega eristab neid asjaolu, et juba Soome tulnud liblikas enam tagasi ei lenda, seda teeb Soomes välja koorunud järgmine põlvkond.
Liblikad talvituvad Põhja-Aafrikas ja Vahemere lõunarannikul. Suvel liiguvad nad põhja poole kuni Soomeni välja. Liblikad on kõvad lendajad, neid on kohatud isegi Islandil.
