Narkootikumide tarvitamine on noorte seas üha enam levinud. Narkootikume proovitakse üha nooremalt ja kanged narkootikumid on muutunud tavaliseks juba noorte seas. Näiteks Oulus on olnud 12-13-aastaseid narkomaane.

Narko-ala teenuste töötajad räägivad, et üha enam pöörduvad nende poole muretsevad lapsevanemad. Hirm, mure ja kurbus on lapsevanematel kerged tulema, kui hakatakse kahtlustama laste puhul narkoainete kasutamist või on kasutamine tulnud avalikuks. Soome Yle vahendab asjatundjate nõuandeid lapsevanematele:

1. Millest võib kahtlustada noorukite puhul narkoainete kasutamist?

Selgeid märke narkootikumide kasutamisest noorukite puhul ei ole. Enamasti tuleb kasutamine lapsevanematele üllatusena. Spetsialistide väitel on asjaolusid, millele lapsevanemad võivad tähelepanu pöörata.

– Kui noorukite sõpruskond muutub, siis on seal määramatust. Märk võib olla ka see, kui nooruki huvi varasemate harrastuste ja suhete vastu väheneb, märgib arst Markus Partanen A-Klinikka Oy-st.

Õppeedukuse vähenemine, puudumised, varastamine ja valetamine võivad viidata narkootikumide tarvitamisele. Lapse asjade hulgast võib leida kahtlasi esemeid nagu vesipiip või muu vahend. Nooruk võib muutuda närviliseks, kui tema asju puudutatakse. Suur muutus muusikamaitses, riietuses ja sotsiaalses suhtluses võib samuti üht-teist rääkida.

• Nooruk võib kasutada palju kahtlasi veebirakendusi, eriti kui ta kasutab TOR-võrku, räägib Kuopio linna ennetava narkotöö koordinaator Tiina Nykky.

Alaealised saavad tellida narkootikume TOR-võrgu rakenduste kaudu.

• Veebimüügi kaudu levivad narkootikumid ka maapiirkondades. Samuti on veebi kaudu narkootikume lihtsam saada alaealistel. Teiselt poolt on tähtis teada, et TOR-võrgustik võimaldab säilitada anonüümsust isikukaitse ja sõnavabaduse puhul, mistõttu selle kasutamine iseenesest ei tähenda midagi ohtlikku, räägib A-kliinikufondi projektikoordinaator Miina Kajos.

Kanepi tarvitamisest võib märku anda imelik lõhn. Kanepi suitsetamine levitab magusat rohu lõhna, mis jääb kergesti riietele külge. Nooruki suhtumine narkootikumidesse muutub soosivaks. Silmapupillid võivad laieneda või olla vastupidi, väga pisikesed ja läbitungivad.

2. Kui nooruk jääb narkoainega vahele

Vanemad tahavad kohe teada, mida nooruk on kasutanud, kust ta on ainet saanud, kui palju see on maksnud ja kust on tulnud raha. Neist asjadest ei tohiks rääkida vihasena, vaid oma tunded tuleb alla suruda ja alles siis noorukiga rääkida.

Narkotöö koordinaator Tiina Nykky juhib tähelepanu, et kui lapsevanem on endast väljas, siis tõmbub nooruk kaitseseisundisse ega räägi midagi.

• Karjumine muudab olukorra hullemaks. Alguses tuleks tegutseda aegamööda. Rääkides võiks olla kohal mõlemad vanemad rahulikus keskkonnas. Alustada võiks neutraalsete küsimustega. Hea on olla avameelne, räägib arst Markus Partanen.

Spetsialistide väitel on hea, kui noorukil säilib hea kontakt ja laps saab aru, et vanemad tõesti muretsevad tema elu pärast. Vahel võib olla vajalik piirata nooruki käimisi.

3. Kellega peaks ühendust võtma?

Kõigepealt on tähtis rääkida nooruki endaga. Paljudel juhtudel vajab nooruk vanemlikku tähelepanu: rääkimist, piire ja vanemlikku jälgimist.

Omavalitsustes on narkotöö korraldatud eri moel, mistõttu kõigepealt tasuks ühendust võtta piirkondliku tervisekeskuse või kooliarstiga. Need mõlemad aitavad nooruki edasi juhtida narkootikumide tarvitamist puudutava abi juurde.

• Veebist leiab samuti suurel hulgal abi ja teenuseid. Ühendust võib võtta eri organisatsioonidega, räägib Partanen.

Mõnel juhul võivad olla kaasatud politsei ja lastekaitse. Olemas on erinevaid lähenemisviise. Spetsialistide väitel tuleks abi anda rohujuure tasandil. Narkoainete kasutamise põhjus võib olla depressioon, ahastus või vähene tähelepanu.

4. Kuidas tuleks noorukisse suhtuda?

Tähtis on lapsele mõista anda, et ta on jätkuvalt armastatud. Talle peaks tääkima, et vanemad hoolivad ja on seetõttu mures. A-klinikka Oy arst Markus Partanen juhib tähelepanu, et esimesed vahelejäämised ei näita veel sõltuvust, või seda, et nooruk oleks narkomaan. Teiselt poolt ei tohiks olla sinisilmne.

• Siis, kui asja arutamisega on edasi liigutud, võib noorele rääkida hirmudest. Tunnete väljendamine annab noorele märku, et vanemad temast hoolivad ja neid huvitab, millega nooruk tegeleb, räägib ennetava narkotöö koordinaator Tiina Nykky.

Koos noorukiga tuleks elada võimalikult normaalset elu, aga olla valvas ja nooruki tegevusega kursis. Partaneni väitel on tähtis, et säiliks usaldus.

• Kui pole usaldust, siis kogeb nooruk seda ahistavana. See võib tõrjuda nooruki vanematest eemale, hoiatab Partanen.

A-kliinikufondi projektikoordinaator Miina Kajos märgib, et noorukit tuleb vaadata kui isiksust, mitte kui narkootikumide kasutajat. Tavaliselt on narkootikumide tarvitamine laiemas plaanis tühine ja läheb ise mööda.

5. Kuidas hakkama saada mure ja hirmuga?

Lapsevanematele võib tulla kasuks rääkida mõne narkotöö asjatundja või sotsiaaltöötajaga. Tähtis on valitseda oma tundeid ja muret. Spetsialistid soovitavad hankida lisainfot näiteks Päihdelinkki veebist või Irti Huumeista Ry materjalidest.

• Kui on tunne, et iseseisvalt ei saa hakkama, siis võib minna rääkima asjatundjaga, soovitab Tiina Nykky.

Narkootikumide kahjulikku mõju alahindamata võib A-kliinikufondi projektikoordinaator Miina Kajose meelest väita, et narkootikumidega on seotud palju eelarvamusi ja müüte. Seetõttu on mõistlik hankida professionaalset abi.

• Mõnda aitab juba teadmine, et enamus narkootikumide tarvitamisest on juhuslik, millest kasvab iseenesest välja. Sellisegi kasutamisega on seotud riske, mistõttu keegi ei tea ette, kuidas asjad edasi arenevad, räägib Kajos.

• Tõsisemate narkoprobleemidega noorukiga on palju raskem, mõni nõustub piirangutega, aga täisealise nooruki kontrollimine võib olla keeruline. Sellegipoolest on tähtis asjaga tegeleda ja vajadusel pöörduda professionaalse abi poole, mida pakutakse ka narkoprobleemidega nooruki lähedastele.

Infot ja nõuandeid leiab ka Nuortenlinkki veebist.

https://yle.fi/uutiset/3-10354662