Inimeste käitumine kujuneb välja pärilikest eeldustest ja keskkonnamõjudest. Lapse kiitmisega on võimalik korvata isegi õpitud või pärilikke käitumishäireid.

„Pole olemas selliseid geene, mis teevad lapsest kurjategija. Käitumishäirete taga on mitmeid pärilikke ja kogemustega saadud põhjuseid,” räägib Turu ülikooli psühhiaatriaprofessor Andre Sourander.

Sourander ja tema kolleegid on uurinud lapseeas ja nooruses ilmnevate käitumishäirete seost hilisema kuritegevusega. Lapseea käitumisprobleemid toovad kaasa ebameeldivused täiskasvanuna, vahendab Helsingin Sanomat.

Soomes on nii, et väike osa meestest paneb toime suurema osa kuritegudest. Kui nende elu tagasi kerida, siis on näha probleeme juba lapseeas, enne 8. eluaastat.

Sourander ja tema kolleegid on nüüd kokku pannud programmi, mis pole mõeldud lastele, vaid nende vanematele. Jõuperede mudel harib ja toetab vanemaid, kelle lastel on tõsised käitumishäired.

Üksteist nädalat kestev, osalt veebis ja osalt telefoni teel toimuv kursus algab sellega, et püütakse lõpetada negatiivsuse nõiaring ning õpetatakse nägema lapses head.

„Peres on tavaline see, et pidevalt riieldakse ja keelatakse. Kui laps kuuleb pidevalt nii kodus kui koolis, et ta on halb, siis muudab see tema aju,” selgitab Sourander. Seda võib aga korvata, kuna kiitmine mõjutab teistpidi lapse närvisüsteemi.

Soomes läbi viidud uuringus võrreldi omavahel probleemsete laste puhul neid, kes olid läbinud Jõuperede mudeli ja neid, kes said tavapäraseid psühholoogilisi juhiseid. Uuringust tuli välja, et Jõuperede mudeli puhul olid lastel kõik näitajad paremad. Aasta jooksul oli 80 protsenti lastest paranenud nii, et neil polnud vaja enam programmis osaleda.

Lapse käitumisprobleemid on küllalt püsivad. Need, kel avalduvad probleemid 4-aastaselt, jätkuvad need ka 6-aastaselt, kui midagi ette ei võeta. Jõuperede mudeli puhul aga avaldusid probleemid hiljem ainult 20 protsendil lastest.

https://www.hs.fi/tiede/art-2000005807007.html