Põlvevalu annab end alguses tunda vahetevahel, aga lõpuks muutub väljakannatamatuks ja vaevab isegi öösel. Tegemist on tõenäoliselt liigesehaiguse ehk artroosiga, mille puhul tasub valule tähelepanu pöörata.
Põlvevalu nimelt räägib artroosi kohta rohkem kui röntgenipildid, selgub värskest uurimusest. Artroosihaige ravi tähendab eelkõige valu leevendamist, räägib Ida-Soome ülikooli teadlane Soili Törmälehto. Kuigi valust pole võimalik täielikult vabaneda, on seda võimalik leevendada.
Artroos on maailma levinuim liigesehaigus, mida põeb ligi miljon soomlast. Artroos ei parane ja sellele pole leitud tõhusat ravi. Viimane võimalus põlve artroosi puhul on tehisliigese paigaldus, mis tehakse siis, kui liigesehaigus takistab liikumist ja valu on väljunud kontrolli alt, vahendab Helsingin Sanomat.
Artroos esineb põhiliselt põlvedes, puusades, sõrmeliigestes ja selgroolülide vahel.
Põhjust, miks liigesed haigeks jäävad, ei teata. Mõju avaldavad teatud tegurid nagu iga, ülekaal, raske füüsiline töö või koormus. Liigesehaigusel võib olla pärilik soodumus.
Liigesehaiguse vältimiseks pole kasulik tegeleda selliste spordialadega, kus puututakse kokku löökidega, mis põhjustavad liigesevalusid, räägib Törmälehto.
Liigesehaigust põeb enamus vanemaid inimesi. Röntgenipiltidel näeb seda enamusel üle 80-aastastel inimestel, kuigi nad ei pruugi valu tunda.
Ida-Soome ülikooli teadlased tahtsid välja selgitada, kuidas mõjutab artroos elukvaliteeti. Nad võtsid aluseks USA uuringu, mis sisaldas üle 4000 põlveartroosiga patsiendi andmeid. Patsiente jälgiti nelja aasta jooksul. Igal aastal tehti röntgenipilt ja lisaks küsiti valu ja elukvaliteedi kohta.
Teadlased tuvastasid, et kui patsientidel oli röntgenipiltide järgi kerge, keskmine või raske liigesehaigus ning lisaks liigesevalu üle 15 päeval kuus, siis nende elukvaliteet kannatas märgatavalt.
Teadlased tuvastasid, et ainuüksi röntgenipilt ei näidanud liigesehaiguse mõju elukvaliteedile. Arstidel tuleks seetõttu arvestada ka inimese enda hinnanguga valule.
Edasi töötati Ida-Soome ülikoolis välja arvestusmudel, mille järgi on võimalik liigesehaiguse süvenemist ja valu suurust prognoosida.
Ent millise soovituse annab teadlane liigesehaigust põdevale inimesele?
„Ära jää paigale. Terviseliikumine on ravi nurgakivi. Näiteks ujumine, jalgrattasõit, käimine ja suusatamine on artroosiga patsientidele sobivad liikumise viisid,” räägib Törmälehto.
Ta lisab et ülekaalu vältimine ja kehakaalu vähendamine on abiks siis, kui kaal on suur. Kaalu vähendamine aitab vähendada põlve- ja puusaliigestel lasuvat koormust.
Valuvaigistina on soovitav kasutada paratsetamooli.
Arsti vastuvõtule tuleks tulla siis, kui liigesehäda takistab liikumist ja toimetusi juba märkimisväärselt, kui liigesed valutavad lamades või kui paratsetamoolist pole abi.
https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000005792143.html
