Teadlaste kinnitusel on metsapõlengud küll ohtlikud inimesele, aga loodusele teevad need head. Kõik praegused metsad on kunagi põlenud.

Soome loodushoiukeskuse Luke juhtivteadur Taina Pennanen räägib, et tulekahju on alati olnud metsa looduslik uuenemise viis. See lisab metsale mitmekesisust, vahendab Yle.

Metsapõleng või torm kukutab puud ning uus järelkasv hakkab sirguma. Kui minna ajaloos veidi tagasi, siis on kõik meie metsad kunagi põlenud.

Tänapäeval on enamus tulekahjusid inimese tekitatud ja saanud alguse hooletust ümberkäimisest tulega. Metsapõlengud on siiski 100 aasta taguse ajaga vähenenud. Praeguse tehnikaga pääseb paremini jaole.

Kui mets põleb, siis vabaneb maapinnale toitaineid ning pH tase tõuseb. Kõigepealt hakkavad kasvama nõudlikumad taimed. Kasvama hakkab hein, mis nõuab rohkem toitaineid. Kui mets põleb varakevadel, siis lööb ta suveks juba haljendama.

Luke teaduri Ilkka Vanha-Majamaa sõnul on esimesed taimed põdrakanep, kastevars ja nende varjus kasvavad sammaltaimed. Tihti hakkavad pärast tulekahju kasvama vaarikad.

Esimesed puud, mis kasvama lähevad on kased ja siis tulevad kuused. Kuivemates kohtades sirguvad männid. Männid taluvad ka tuld kaskedest ja kuuskedest paremini.

Meetrikõrgune mets kasvab tühja koha peale juba kümne aastaga. Palgimetsa kasvuks kulub 50 aastat. Istutatud taimed lähevad kiiremini kasvama kui looduslikul teel.

Põlenud mets aga ei vaja tingimata inimese sekkumist. Loodus taastub ise, kui anda aega. Mets ärkab ellu tules säilinud või eemalt kandunud seemnete toel. Eelduseks on, et mikrofloora on terve ja mitmekesine. Soomes on keskkond enamjaolt terve.

Soomes kasutati veel 18-19. sajandil alepõllundust, kus maapind pandi põlema ja seeläbi seda väetati. Sel on sama mõju kui metsa- või maastikupõlengul. Pärast alepõletamist kasvatati põllul naerist, rukist ja kaera mitu aastat, siis põld metsistus uuesti.

Soomes on kõiki metsi majandatud juba alates 14. sajandist alates. Isegi praeguste rahvusparkide puhul on inimese käsi mängus.

Kui metsa ei langetata ega põletata, siis mädaneb see ära. Männid elavad Lõuna-Soomes 300-400-aastaseks. Pärast seda nad surevad. Põhjuseks on putukad, lumi, tormid või tulekahju.

Ilma inimeseta oleks metsatulekahjusid siiski harvem. Metsad kasvaksid vanemaks ja seoksid süsinikdioksiidi paremini.

Metsad on maakera süsinikuneelajad. Metsapõlenguga eraldub aga õhku palju süsinikdioksiidi. Kliimale on see halb, aga üsna varsti hakkab peale kasvav taimestik seda süsinikku kasutama.

https://yle.fi/uutiset/3-10317290