Üle 374 000 soomlase on kantud maksehäireregistrisse. Pikka aega võlgades sipelnud soomlanna Sanna imestab, miks ta varem abi ei küsinud.

Nii nagu Sanna, tunnevad paljud soomlased oma võlgade pärast häbi ja see takistab abi küsimist ning abi saamist. Veel kümme aastat tagasi oli Sannal kõik hästi – tal oli tasuv töö ning mees teenis hästi. Ta oli võtnud õppelaenu, kodulaenu ning tarbimislaene, mille tasumine ei käinud üle jõu. Siis aga naine haigestus ja jäi aastaks töölt eemale. Selle ajaga paisusid võlgnevused mitmekümne tuhande euroni, mees kaotas samuti sissetuleku ning tagatipuks lõppes kõik lahutusega. Kodu tuli võlgade katteks ära anda, vahendab Yle.

Naisele tuli kogu aeg võlateateid ja ta ei julgenud neid avada. Võõrastele telefonikõnedele ei julgenud ta enam vastata.

Võlad tekivadki inimestel tavaliselt kriisisituatsioonis ja neid on hiljem raske kontrolli alla saada. Sageli on võlgade tekkimise põhjuseks väike sissetulek. Siis võetakse otsa veel kiirlaene, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Täisealistel soomlastel on võlgadega palju probleeme. Ligi 8 protsenti täisealistest Soome elanikest on maksehäireregistris. Seega on igal kümnendal soomlasel probleeme võlgadega. Seejuures võlgade suurus kasvab ja enamasti samadel inimestel – ehk kes juba võlalõksu sattunud, need sealt enam välja ei saa. Tavaline on see, et inimene on võlgu mitmesse kohta korraga.

Sanna leidis omale uue mehe, aga võlad jäid püsima. Haiguslehel olles kulus kolmandik haigusrahast võlgade katteks. See oli koormav ja Sanna võttis ühendust võlanõustajaga.

Sanna püüdis veel tööl käia, aga seda suutis vaid aasta aega. Siis määrati talle töövõimetus. Soome garantiifondi toel õnnestus tal kõik oma laenud kokku panna üheks laenuks ja seda on juba tunduvalt lihtsam maksta. Laenumaksed pole suured, mistõttu jääb tal raha elamiseks. Laenumaksete tasumise kõrval on Sanna hakanud säästma – igas kuus natuke raha igaks juhuks kõrvale panema.

Kiirlaenu polnud Sanna võtnud ja see tuli kasuks uue laenu vormistamisel. Kiirlaenu võtjatel on raske pangast laenu saada. Sanna on küll kirjas maksehäireregistris, aga see polnud laenu saamisel takistuseks.

Maksehäireregistri märge mõjutab Sannat siiani. Näiteks pidi ta loobuma koerast, kuna talle ei vormistatud koera tervisekindlustust. Sanna ei tahtnud riskida, sest ilma tervisekindlustuseta võivad koera raviarved olla nii suured, et neid ei jaksa tasuda.

Riigi garantiifondi juht Juha A. Pantzar märgib, et paljud probleemid oleksid olemata, kui inimesed vähem oma võlgu häbeneks ja õigel ajal abi paluks. Tema sõnul on Soomes imelik eetika, et inimese raha-asjad on tema enda asjad ja nendega peab ise toime tulema. See on nagu auasi. Samas on kummaline, et keegi ei häbene küsida nõu investeerimise puhul, aga võlgade tasumise kohta on häbi nõu küsida.

Sanna tunnistab samuti, et ei julgenud rääkida isegi sugulastele, enne kui asjad olid juba väga hullud. Sanna häbenes vaatamata sellele, et oli haige. Sanna häbeneb siiani, mistõttu ei taha esineda oma nime ja näoga. Samas neid, kes võlgadega hädas, innustab ta kohe abi küsima. Ise mõtleb ta samuti, et asjad oleks võinud olla teisiti, kui ta oleks kohe abi küsinud.

Sanna nõuanded võlalõksu sattunutele:

• Kõige tähtsam on maksta üüri. Üürivõla puhul on raske leida korterit.
• Hakka tegelema kohe, kui saad võlateate. Helista võlausaldajale, tutvusta oma olukorda ja ürita kokku leppida tagasimakse edasilükkamises.
• Võta aegsasti ühendust võlanõustajaga.
• Vaata, et raha jätkuks ravimite ja toidu jaoks.
• Raskes olukorras saab küsida näiteks kirikute diakoonia-abi.

https://yle.fi/uutiset/3-10050747