Skype tõi kümmekond aastat tagasi Eesti maailmakaardile kui tehnoloogiamaa. Selle endistest programmeerijatest Ahti Heinla viimistleb nüüd pakiroboteid ja Jaan Tallinn käib rääkimas tehismõistuse riskidest. Pilt Eestist kui uue tehnoloogia liidrist tugevneb.
Valged, kuue rattaga pakirobotid vuravad Tallinnas juba kolmandat talve. Samasugused robotid toimetavad kohale toitu USA Räniorus, aga need on välja mõeldud Talinnas, vahendab Helsingin Sanomat.
Roboti on välja mõelnud Ahti Heinla koos taanlase Janus Friisiga. 15 aastat tagasi mõtlesid samad mehed välja veebitelefoni teenuse Skype.
Firma Starship Technologies kontor asub Tallinnas Mustamäel asuvas innovatsioonikeskuses Tehnopol. Heinla juhib ettevõtet koos Friisiga, aga samal ajal tegeleb roboti programmeerimisega.
Heinla räägib, et praegu toimetavad robotid kaupa kohale kümnes eri kohas maailmas. Aasta pärast on ringi liikumas tuhandeid roboteid. Heinla sõnul pole küsimus selles, kas asi jõuab Helsingisse, vaid selles, kas kaetakse kõik Soome suuremad linnad.
Heinla on osalenud kümnekonna uue startup-ettevõtte loomisel. Veel 1990. aastal pidi Tallinnas seisma järjekorras, et helistada välismaale. Nüüd teatakse Eestit kui digimaad. Eestis alustati esimesena maailmas e-valimistega ja võeti esimesena kasutusele digiretsept ning digiallkiri.
Hiljuti asutas Eesti valitsus oma startupi, milleks on e-residentsus. See on välismaalastele antav kiipkaart, mis annab võimaluse kasutada Eesti riigi e-teenuseid.
Arvutirakendus Skype tuli välja 29. augustil 2003. aastal. Seda laeti iga päev alla nii palju kui Talinnas on elanikke. Kogu maailm teab, et selle programmeerisid eestlased Ahti Heinla, Jaan Tallinn ja Priit Kasesalu rootslase Niklas Zennströmi ja taanlase Janus Friisi asutatud firmas Tallinnas.
Kui USA veebikaubamaja eBay ostis Skype’i kahe aasta pärast 2,7 miljardi dollari eest, said eesti programmeerijatest üleöö miljonärid. Pärast seda said neist investorid uutele ettevõtetele.
Skype’i kaudu said miljonid inimesed üle maailma võimaluse odavalt helistada. Eestile andis Skype veel enam – uue identiteedi ja usu oma võimetesse, umbes samamoodi nagu Nokia oli tähtis Soome jaoks.
Heinla sõnul oli Skype’i peamine mõju teadvustamine, et Eestis on võimalik teha rahvusvahelises plaanis suuri asju. Enne, kui keegi pole midagi sellist teinud, inimesed kahtlevad. Kui aga naabri poeg on midagi ära teinud, siis on teine asi.
Skype’i programmeerijad tegelesid 1990ndate algul arvutimängude loomisega. Koos Zennströmi ja Friisiga töötasid nad välja muusikajagamisteenuse Kazaa, aga see tuli autoriõiguste-alaste vaidluste tõttu sulgeda.
Ahti Heinla mõlemad vanemad olid programmeerijad. Ema õpetas 10-aastasele pojale paari päevaga selgeks programmeerimise algtõed. Pärast seda õppis Heinla ise edasi.
Nüüd on Eesti startup-ettevõte loomise osas elaniku kohta maailmas esirinnas. Möödunud aastal oli Eestis startup-ettevõtteid kuus korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. Mõned neist on näiteks rahasaatmise teenus Transferwise, takso tellimise teenus Taxify, elukoha vahetuse teenus Teleport, firmajuhtimise programm Pipedrive ja tööotsimise teenus Jobtoday. Mõni neist on seotud Skype’i asutajatega ehk kuulub nn Skype’i maffiasse.
Heinla usub, et pakirobotid on veel edukamad kui Skype. Möödunud aastal avas Starship kontori Helsingis, et testida robotit ja arendada telefoni äppi. Soomes asutatud toidujagamise teenus Wolt on juba Tallinnas roboteid katsetanud. Roboti on kujundanud Soome disainibüroo Aivan.
Uus tehnoloogia on muutnud Eesti avatumaks maaks. IT-ala töötajatele ei kehti immigratsioonikvoodid. Eestis on startup-laine 5-10 aastat Lätist ja Leedust ees, aga viimased tulevad kiiresti järele, räägib elukohavahetusteenuse Move Guides arendusjuht Sten Tamkivi. Move Guides teeb programme ettevõtetele, kel on vaja liigutada töötajaid ühest riigist teise. Programm õpetab, mida arvestada uues kohas elamisel ja kuidas on lood laste koolitusega.
Ülejäänud Skype’i loojad Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn on startup-maailmast eemale tõmbunud. Kasesalu on pere juures ja Tallinn käib konverentsidel kõnelemas tehismõistuse ohtudest.
Jaan Tallinn räägib, et pole mures pakiroboti-sarnaste asjade pärast, aga teda paneb muretsema laboris välja töötatud ja inimesest võimekam tehismõistus, mis ei hooli keskkonnast. Oht on seotud globaalsete riskidega nagu kliima soojenemine.
Samas tunnistab Tallinn, et ei ole põhjust muretseda, et see juhtub viie aasta pärast või isegi saja aasta pärast. Tallinn on varem investeerinud tehismõistusega seotud startup-ettevõtetesse nagu Deepmind, mille Google ostis neli aastat tagasi. Deepmind astus möödunud aastal sammu supermõistuse suunas, kui õppis võitma inimest eri lauamängudes.
Skype’i arendatakse jätkuvalt Tallinnas Mustamäel, aga nüüd ühe osana Microsoftist. IT-insener Dmitri Mihhailov on üks pikaajalisematest töötajatest, kes liitus firmaga 2005. aastal. Tol ajal oli firmas tunne, et kõik on võimalik. Mihhailov on teinud karjääri tavalisest programmeerijast kuni arendusjuhini. Skype on tema sõnul pannud paljud inimesed õppima IT-ala – see on motiveerinud inimesi Eestisse jääma, aga ka lahkuma.
Skype’ist sai Eestis rikastumise mudel. Esimesed Eesti IT-miljonärid sündisid, kui eBay ostis Skype’i 2,7 miljardi dollari eest 2005. aastal. Microsoft ostis Skype’i 2011. aastal juba 8,5 miljardi dollari eest.
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005580004.html
