Soome omavalitsuste juures tegutsevad ja laste õiguste eest seisvad lastenvalvojat ehk lastevalvurid on viimasel ajal nii hõivatud, et nende jutule on raske pääseda, mistõttu ei näe mõni lahutanud lapsevanem oma last mitu kuud.
Seaduses pole paika pandud, kui kiiresti peaks lahutuse puhul lastevalvuri juurde pääsema. Asi peaks muutuma seoses Soomes käimasoleva sotsiaalteenuste ehk sote reformiga, vahendab Yle.
Kuivõrd lastega tegelevad ametnikud on üle koormatud, pöörduvad paljud vanemad hooldusasjadega seoses kohtusse ja nõnda koormatakse asjatult üle kohtud.
Kui varem pääsesid lahutanud vanemad lastevalvuri juurde kuu ajaga, siis näiteks Espoos on praegu esimene vaba aeg 4-5 kuu pärast. Kõige kurvematel juhtudel jäävad lapsed ilma toetustest, sest Kela toetusi ei maksta välja ilma lastevalvuri juures sõlmitud elatisekokkuleppeta. Nii on paljud vanemad pöördunud kokkulepete täitmise kindlustamiseks kohtusse.
Lastevalvuri vastuvõtu ootuses on paljud pered tülli pööranud. Probleeme on raskem lahendada, kui laste olukord muutub raskemaks.
Lastevalvuri teenuseid kasutab 10-15 protsenti lahutanud paaridest. Paljud saavad omavahel kokkuleppele ilma välise sekkumiseta.
Espoos on siiski tunneli lõpus näha valgust, sest üks lastevalvuri koht tuli juurde ja järjekorrad peaks lühenema. Helsingis ja Vantaal on aga järjekorrad endiselt küllalt pikad – ligi kolm kuud.
Helsingis soovitatakse vanematel ooteajal kasutada muid teenuseid, näiteks lepitusteenust. Vantaal pääseb samuti lepitaja juurde lihtsamini.
Helsingis võeti möödunud aastal lastevalvurite puhul kasutusele elektrooniline järjekorrasüsteem, mis pidi tooma leevendust, aga paljud vanemad jätavad tulemata ja ei teata ette. Seetõttu on kõik ajad küll kinni, aga suur osa neist lähevad tühja.
Soome pakub lahutanud vanematele tuge üksikvanemate liit. Liiduga on võtnud ühendust paljud need vanemad, kes ootavad järjekorras vastevalvuri juurde ning vajavad nõu. Lahutuse korral soovivad paljud vanemad pääseda kohe lastevalvuri jutule, et leppida kokku elatise ja laste elukoha küsimustes.
Üksikvanemate liidu seisukohalt on nelja kuu pikkune ooteaeg lastevalvuri juurde liiga pikk, sest selle aja jooksul laps suure tõenäosusega teist vanemat ei näe. Neli kuud on aga lapse elus juba väga pikk aeg.
Üksikvanemate liidu seisukoht on, et lahutanud vanemad peaks pääsema lastevalvuri juurde võimalikult ruttu, kuna paljudel inimestel on kujunenud vale ettekujutus näiteks hooldusõigusest ja olukorrad muutuvad väga pingeliseks. Samuti on tulnud ette, et lastevalvurid ei paku lahutanud peredele piisavalt tuge.
Osa lastevalvuritest näiteks ei soovi anda nõu, vaid soovivad, et vanemad tuleks kohale valmis ettepanekutega, mille lastevalvur ainult kinnitab.
Lastevalvuri ülesanne on anda nõu lapsi puudutavates kokkulepetes ja abistada vanemaid nende lapse jaoks parima võimaliku kokkuleppe saavutamisel. Lastevalvurid ei tohi tülide puhul asju vanemate eest ära otsustada.
Lahutanud vanemate jaoks rajatakse Uusimaale nn lahutuse esmaabipunktid. Nende eesmärk on koondada kokku eri teenused. Lahutanud vanemad saavad nende punktide poole pöörduda ka üksi.
Idee on, et lahutuse korral saaksid vanemad võimalikult ruttu vajalikku abi. Esmaabipunktides pakutakse vanematele juriidilist nõustamist, psühhosotsiaalset abi ning seal juures tegutsevad erinevad tugiorganisatsioonid.
Esmaabipunkte praegu veel planeeritakse ja need peaks tegevust alustama õige pea käesoleval aastal. Esmaabipunktid ei lühenda lastevalvurite järjekordi, aga need lihtsustaks kindlasti lastevalvurite tööd. Vanemad saavad punktidest vajaminevat abi ja nõustamist ning nad juhatatakse õigete teenuste juurde.
Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi hinnangul võiks lastevalvuri järjekorra pikkuse seadusesse sisse kirjutada seoses käimasoleva sotsiaalteenuste reformiga.
https://yle.fi/uutiset/3-10005808
