Helsingis alustas septembri algusest tegevust Euroopa Liidu ja NATO hübriidohtude kompetentsikeskus.
Keskuse peamiseks tegevusvaldkonnaks on Venemaalt, aga ka muudest riikidest pärit hübriidohude tõrjumiseks valmistumine, vahendab Yle.
Hübriidohud kujutavad endast varjatud sõjategevust ilma sõda välja kuulutamata: näiteks küberrünnakud info- ja pangateenustele, valimiste häkkimine, valeuudised ja äärmusrühmituste toetamine.
Info-alasest mõjutamiset on olnud Soomes palju juttu. Samuti läheb selle alla USA presidendivalimiste mõjutamine, ütles keskuse juht Jori Arvonen.
Keskuse tegevuses osaleb kokku 12 ELi ja NATO riiki: Soome, Rootsi, Norra, USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Hispaania, Poola, Eesti, Läti ja Leedu. Edaspidi võib keskuse tegevusega liituda veel riike.
Keskuse puhul on tegemist teadusasutusega, mis ise ei peata rünnakuid, vaid aitab nendeks valmistuda. Ühtlasi korraldatakse hübriidohtude-alaseid õppusi.
Praegu töötab keskuses seitse teadlast ja muud töötajat. Töötajate arv kasvab, kui liikmesmaad saadavad selle teenistusse oma asjatundjaid. Keskus teeb tihedat koostööd Euroopa Liidu ja NATO-ga ning see on osa nende organisatsioonide valmistumisest hübriidohtude vastu. Keskus tegeleb lisaks teavituse ja koolitusega, ütles Euroopa Liidu julgeolekuküsimustega tegelev komissar Julian King.
Hübriidmõjutamisega tegelevad mitte ainult riigid, vaid ka terroristlikud ja kuritegelikud organisatsioonid. Keskuse teavitus- ja asutamispaberites ühtegi nime konkreetselt ei mainita.
Keskuses toimunud seminaril ettekandega esinenud NATO peasekretäri asetäitja Arndt Freytag von Loringhoven tõi siiski välja ühe nime – see on Venemaa. Nimelt on Venemaa üks neid riike, mida keskuses jälgitakse. Venemaa puhul tõi von Loringhoven näiteks Krimmi okupeerimise, Ida-Ukraina sündmused ja sissemurdmise USA demokraatide serveritesse. Venemaa on üks jälgitavatest, aga mitte ainus.
https://yle.fi/uutiset/3-9818287
