Soomes on hakatud tsenseerima äärmuslaste ja terroristidega seotud informatsiooni. Täna ei lastud Yle raadiosaates eetrisse intervjuud Lähis-Ida asjatundja Alan Salezadeh’iga, kes on tuntud oma äärmuslaste suhtes kriitiliste vaadete poolest.

Salehzadeh kirjutab oma blogis, kuidas Yle ajakirjanik oli talle möödunud nädalal helistanud ja tänaseks intervjuu kokku leppinud. Salehzadeh oli intervjuuks hoolikalt ette valmistanud ja saabus kell 10.15 lindistusele. Raadiosaade nimega Yle Puheen Politiikkaradio pidi minema eetrisse kell 12.30.

Saade lindistati ära, aga kui sellega oldi lõpuni jõutud, siis ajakirjaniku hääletoon äkki muutus. Ajakirjanik tundus olevat hirmunud ja ütles, et saadet ei saa eetrisse lasta ning lindistust ei saa kasutada.

Salehzadeh kiidab Soome Iltalehtit, kes on andnud talle võimaluse oma vaateid väljendada. Teemad, mida asjatundja saates puudutas, olid järgmised:

1. NATO-liikmelisus võib Soomele tuua imelikke partnereid nagu Türgi, mis ässitab Lähis-Idas sõjalisi konflikte. Seda tuleb silmas pidada, kuigi NATO võib teatud osas tuua turvalisust.
2. Soome ei tohiks toppida nina Lähis-Ida konfliktidesse. Soome sõjaväe esindajad nõustavad näiteks Põhja-Iraagi kurde ISISe-vastases võitluses. Soome rahuvalvajad on kohal konfliktipiirkondades, muu hulgas Afganistanis. See on hea asi, et Soome võitleb terroristide vastu ning osaleb ÜRO rahuvalvemissioonidel, aga Soome kohalolek neis konfliktipesades võib tuua kaasa kättemaksusoovi ning terrorirünnakuid.
3. Naasvad jihadistid ja radikaliseerunud inimesed vähendavad turvatunnet nii Soomes kui mujal Euroopa Liidus. Poliitilise islami toetajad ja need rühmitused, mis on seotud teatud islamistlike riikide ja rühmitustega, võivad olla läänemaadele ohtlikud. Näiteks hiljuti õhutas Türgi president Erdogan enne Saksa valimisi ligi miljonilist emigrantide armeed tegutsema Saksamaa vastu ning ideoloogiliselt islamivennaskonnale lähedased moslemid Euroopas toetavad Erdogani. Sellist asja on olnud ka varem, näiteks 1990ndate lõpus, kui Euroopa Liit kehtestas Iraanile sanktsioonid, teatas Iraan, et kui neist ei loobuta, siis kasutatakse kõiki oma käsilasi Euroopas.
4. Neljas probleem on kontrollimatu immigratsioon. Soome ei kontrolli oma piire, välja arvatud idapiir. Praegu on näha, et Euroopa Liidu piir sõltub osaliselt Türgi armust. Kui ELi suhted Türgiga halvenevad, võib maa kasutada pagulaste ja migratsiooni kaarti ELi vastu. Kõige tähtsam on viia turvapaigaprotsessi menetlus päritoluriiki, Euroopast välja. Edasi toodaks varjupaika vajavad pagulased Euroopasse otse konfliktipiirkonnast. See on palju turvalisem pagulastele endile, kuna pole vaja maksta salakaubavedajatele ning ületada merd väikse paadiga. Siis saavad turvapaiga õiged inimesed. Turvalisuse seisukohalt on tähtis, et siin ei jõlguks varjupaiga saamise otsust oodates ringi kümneid tuhandeid inimesi, kelle tausta ei suudeta kontrollida. Migrandid toovad paratamatult kaasa oma kodukoha konfliktid. Selles osas peavad ametivõimud olema valvsad.
5. Viies point on, et sulandumisraskused ja rassism löövad kiilu põliselanike ja uute tulijate vahele. See on üks terrorismi peamisi eesmärke. Kõigile elanikele peaks loodama võrdsed tingimused, aga paremini peaks kontrollima neid, kes sisse rändavad.
6. Kuuendaks peaks tähelepanu pöörama koolitusele. Usupõhine riietumisstiil, kus juba lasteaia-ealised tüdrukud kannavad pearätti, ei sobi läänemaadesse. See võib sünnitada riigi riigis, kus rättidega tüdrukud ja moslemid teevad kõike teistmoodi. Usuõpetuse sisu tuleb samuti paremini kontrollida. Lähis-Idas ollakse ses osas väga tähelepanelikud, milliseid islami reegleid õpetatakse või jutlustatakse ning ametivõimud kontrollivad seda just turvakaalutlustel. Soomes on kord palju lõdvem. Huvitav, miks?
7. Soome on geograafiliselt lähemal Kaukaasia islamiäärmuslastele, mistõttu tuleks võtta arvesse, et sealt on Soome väga lihtne liikuda ainult Vene viisaga. Tšetšeenia islamiäärmuslastesse ei tohiks suhtuda sinisilmselt, olenemata sellest, milline on Vene-suunaline poliitika.