Sajad tuhanded soomlased on suitsetanud kanepit, aga vähesed teavad, et see võib takistada nende hilisemat karjääri või lausa tööle saamist.
Ajalehe Helsingin Sanomat uuringu põhjal võib kanepi suitsetamine olla takistuseks tööle saamisel politseisse, tuletõrjesse, tervishoiusüsteemis või kõrgema ametnikuna.
Kui politsei näeb kedagi kanepit suitsetamas ja kaasas on väike kogus enda tarbeks, siis järgneb enamasti trahv narkootilise aine kasutamise eest, rääkis Helsingi narkopolitsei juht Jukka Paasio. Kui tegemist on väikse kogusega, võib politsei piirduda ka hoiatusega.
Marihuaana puhul on piir 15 grammi ja hašiši puhul 10 grammi, kui pääseb vaid trahviga. Edasi on tegemist juba tõsisema narkokuriteoga.
Trahv või hoiatus võib tunduda kerge karistus, kuna selle kohta ei tehta märget karistusregistrisse. Olukorra muudab aga keeruliseks asjaolu, et narkootilise aine kasutamise kohta jääb märge politsei andmeaasi. Seal on andmed kuriteoteadete, tagaotsimiskuulutuste, kinnipidamiste ja muude politseitööd puudutavate asjade kohta. Märge säilib politsei andmebaasis tavaliselt 5-10 aastat. See tuleb välja teatud erialadele õppima ja tööle kandideerimisel või näiteks relvaloa taotlemisel.
Aastatetagune narkootikumi kasutamine võib tulla välja näiteks siis, kui õppima või tööle asudes on vaja teha Supo (kaitsepolitsei) taustakontroll. Sellised taustakontrollid tehakse riigi turvalisuse, riigikaitse või laiemalt turvalisuse valdkonnas tööle asumisel. Näiteks möödunud aastal tegi Supo 62 000 sellist taustakontrolli.
Supo avalike suhete juht Jyri Rantala ütles, et tulevasele tööandjale antakse edasi kogu info narkootiliste ainete kohta. Tööandja või õppeasutus ise otsustab, kas võtab inimese tööle või õppima. Tööandjad ja õppeasutused suhtuvad narkootiliste ainete kasutamisse erinevalt, aga mõnedes asutustes on nulltolerants. Mõnes valdkonnas aga ei tehta sellest numbrit. Õppeasutustest suhtub näiteks politseikool narkootikumidesse väga taunivalt. Karistus narkootilise aine kasutamise eest peatab õiguse astuda politseikooli viieks aastaks. Seda ei arvestata, kui isik on saanud karistuse alaealisena.
Samamoodi piirab narkootiliste ainete kasutamine sissepääsu päästekooli ning piirivalvekooli.
Töö puhul võidakse arvestada narkootilise aine kasutamist kandideerimisel tervishoidu, lennundusse, sadamatesse, tuumaelektrijaamadesse, pankadesse, ekspordifirmadesse, kaitsetööstusse ning kaitseväkke.
Nii näiteks takistab karistus narkootiliste ainete kasutamise eest tööle asumist Helsingi ja Uusimaa piirkonna haigla Husi patsientide hooldamise ja turvalisusega seotud ametitesse. Samas ei tehta takistusi, kui rikkumine on toimunud ammu ning hiljem on töötaja taust olnud laitmatu.
Varasem karistus narkootilise aine kasutamise eest võib välja tulla ka kõrgematesse ametitesse kandideerimisel. Edaspidi tahetakse kontrollida isiku narkokaristusi ministeeriumide kõigi töötajate puhul. Näiteks välisministeeriumis on juba praegu nii, et inimest ei palgata, kui tal on olnud karistus narkootilise aine kasutamise eest.
Valitsuse turvajuht Jari Ylitalo ütles, et ministeeriumides arvestatakse isiku tööülesandeid ja seda, kui palju aega on karistusest möödunud, samuti seda, kas tegemist oli ühekordse või korduva rikkumisega. Narkokaristus ei tee kellelgi head, aga samas ei ole ka nii, et kui oled korra vahele jäänud, siis on terve elu rikutud.
Kaitseväes on reegel, et narkokaristusega isikuid tööle ei võeta.
Helsingi politsei juht Vesa Hietala ütles, et kanepi tarvitamine võib saada takistuseks näiteks valvurina või restorani uksehoidjana tööle asumisel. Keskkriminaalpolitsei juht Thomas Elfgren aga märkis, et praegune süsteem on tekitanud olukorra, kus üks noorpõlve libastumine võib purustada lootuse mõnest unistuste ametist.
Soomes kogutud andmete põhjal on kanepit proovinud 700 000 inimest. Regulaarselt tarvitab kanepit vähemalt korra aastas 200 000 ja korra kuus 60 000 inimest. Igapäevaseid kasutajaid on 6000-8000.
http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005313468.html