Soome teadlane väidab, et me tunneme end halvasti, kuna veedame üha vähem aega vabas looduses. Siseruumid pole inimese jaoks loomulik elukeskkond.
Neurobioloog Jarno Mikkonen väidab, et vaja on samasuguseid inimsõbralikke kontoreid nagu luuakse praegu linnusõbralikke kanalaid. Inimene on loodud olema looduses, sest inimese genoom pole 40 000 aasta jooksul muutunud, vahendab Helsingin Sanomat.
Inimene on oma loomult jätkuvalt kütt ja korilane, või siis põlluharija. Inimene on loodud elama keset loodust ja liikuma.
Loodusega seotus ehk biofiilia mõjutab oluliselt inimese heaolu, seda nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Inimene on tervik, kelle puhul ei saa keha ja vaimu teineteisest eraldada.
Kui ühendus loodusega katkeb, siis tekivad probleemid. Jaapanis näiteks kirjutavad arstid inimestele välja metsas käimise retsepte, ehk sunnivad minema metsa. Ka mujal maailmas on märgatud, et rohelusest on kasu.
Mikkonen on pikka aega töötanud Jyväskylä ülikooli aju-uuringute keskuses ning uurinud Saksamaal, kas inimese ajurakke saab kasutada arvutiehituses.
Mikkonen räägib, et roheluses viibimine alandab inimese vererõhku ja vähendab stressitaset. Metsas kõndimine ergutab aju tegevust, mis lisab loovust ja vähendab stressihormooni kortisooni taset. Samal ajal hakkab eralduma õnnehormooni oksütotsiini.
Kui stress väheneb ja meel rahuneb, siis paraneb keskendumisvõime ja aju loovus. Isegi väikestes kogustes mõjub loodus ajule positiivselt.
Sageli ei pane inimene looduses viibimise vajadust tähele. Kui on nälg, siis tahame süüa. Aju aga ei anna teada, mil ta on üle koormatud liigse informatsiooniga.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel veedavad soomlased 85-90% ööpäevast siseruumides. Seda on ligi kakskümmend tundi kahekümne neljast. Kodud ja kontorid on väga steriilsed, inimese jaoks ebaloomulikud keskkonnad.
Mikkonen räägib, et Soomes ehitatakse küll keskkonna- ja energiasõbralikke maju, aga see ei tähenda, et need oleksid inimesesõbralikud. Inimese jaoks peaks siseruumides olema rohkem loodust. Tuleks mõelda nii, et inimestele on vaja samalaadseid inimesesõbralikke kontoreid nagu kanadele rajatakse linnusõbralikke kanalaid. Sellistes inimsõbralikes kontorites võiks olla palju loomulikku valgust ja looduslikke elemente nagu taimed, kivid ja loodushääled.
Inimsõbralikus kodus võiks olla lisaks taimedele samuti palju sellist valgust, mis jäljendab loomuliku valguse rütmi. See võiks hakata särama hommikul ja hämarduda õhtupoole, kui on magamamineku aeg.
Mikkoneni sõnul tajuvad inimesed loodust erinevalt. Need, kes on harjunud merega, nende jaoks on vesi olulisem kui mets. Kui vesi inimest rahvustab, võib koju korjata rannakarpe või kive. Näiteks võib koju teha kividest ranna ja selle taha panna mereteemalise tapeedi. Kuigi inimene teab, et see pole päris, saab sellega keha ära petta.
Teadlane väidab, et looduses liikumisest pole kunagi küllalt. Tööle minna võiks võimalusel alati kas jala või jalgrattaga. Loomad lähendavad inimest loodusele. Näiteks koera võtmine sunnib inimest rohkem looduses viibima. On tehtud uuringuid, mille kohaselt on isegi koos koeraga magamine tervendav. On hea, kui inimene ei puutuks kokku vaid teiste inimestega, vaid oleks kaasatud ka muid liike.
Soomlased on looduse poolest teistega võrreldes eelisseisundis. Mikkoneni väitel peetakse soomlasi küll loodusrahvaks, aga tema meelest on see väide üle paisutatud. Samas on soomlastel vanast ajast säilinud side loodusega – juulis ja augustis ei näe linna vahel kedagi, kõik on kusagil maal suvilas. Soomlaste loodusearmastust peegeldab ka asjaolu, et enamik inimestest tahab elada oma majas, keset linna ja järve ääres.
http://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000005233702.html
