Soome eksport Hiinasse näitab kiiret kasvu, aga ohtlikuks võib kujuneda Hiina ettevõtete võlg, mis ulatub juba 250%-ni SKP-st. Hiina paisuva võla tõttu võib järgmine majanduskriis tulla idast.

Hiina kasv pidurdus 2008. aastal peale USA finantskriisi. Siis hakkas riik pumpama raha majandusse ja riigiettevõtete võlg on viimase 10 aasta jooksul paisunud viis korda, vahendab Yle.

Soome toodete ekspordi kasv Hiinasse oli käesoleva aasta algul viimase 6 aasta kiireim. Põhiliselt lähevad Hiina Soomest masinad ja seadmed, karusnahad ning tselluloos. Soome Panga hinnangul kasvab Hiina tarbimine vaatamata majanduse jahtumisele jätkuvalt kiiresti ja väljavaated Hiinas äri teha on väga head.

Hiinas on viimase kümne aasta jooksul riigi raha investeeritud teede ja linnade arendamisse, mis omakorda on toonud kaasa kinnisvaramulli. See on omakorda suurendanud hirmu võimalikust kriisist, sest näiteks Kreeka kriis sai alguse riigi ohjeldamatust laenamisest. USA kriis sai alguse kinnisvaramulli lõhkemisest.

Hiinas on riigiettevõtted suurtes võlgades ja osa ettevõtteid ei suuda enam võlgu teenindada. Kui ettevõtted on hädas oma võlgadega, on neil vähem võimalusi investeeringuteks ja töökohtade loomiseks.

Hiina ettevõtete koguvõlg moodustab 250% SKP-st ja on viimase 10 aasta jooksul viiekordistunud. Võrreldes Euroopa riikidega pole selles midagi imelikku, aga Hiina-suguste riikide tulu- ja arengutasemega võrreldes on see ligi kahekordne. Ohtlik on ka see, et võlasumma on kasvanud väga kiiresti. Nii kiiret ja suurt võla kasvu pole maailma riigid enamasti välja kannatanud.

Kui Hiinas puhkeb kriis, siis mõjutab see otseselt Soomet, sest Hiina ettevõtete maksevõime väheneb. Kriis võib puhkeda näiteks sellest, kui mõni suurematest kinnisvara- või pangandusettevõtetest ei suuda oma kohustusi täita. See toob kaasa doominoefekti. Kriisi tõenäosus on suur, sest Hiina majanduskasv aeglustub.

Hiina jaoks võib sellise olukorra lahendus olla plaanimajandus. Hiina kommunistlik valitsus võib kerge vaevaga teha selliseid otsuseid, erinevalt tavalistest turumajandusega riikidest, kus kõik otsused tuleb võlausaldajatega läbi arutada. Hiina keskvalitsuse võlg on väike ning riigil hulgaliselt vara, mistõttu saab riik tulla ettevõtetele appi. Olukorda lihtsustab ka see, et Hiina võlg on peamiselt kodumaine. Välisvõla suurus on vaid 10% ja sellestki osa on Hiina valuuta põhine.