Saksamaal ja Põhjamaades, kaasa arvatud Soomes ja Eestis levinud luteriusu rajaja Martin Luther oli oma eluajal tuntud kui suur juudivihkaja. Luther andis välja raamatu „Juutidest ja nende valedest”, milles õhutas juute põletama ja maalt välja ajama. Möödunud sajandil viisid rahvussotsialistid Saksamaal Lutheri unistuse täide. Miks oli Luther nii juudivaenulik, kui on teada, et Jeesus Kristus oli rahvuselt juut?

Lundi ülikooli professor Dick Harrison on seda asja uurinud ja jõudnud järeldusele, et Lutheri aja Saksamaal olid pea kõik inimesed juudivastased, vahendab Yle.

Ühiskond, milles Luther elas oli juudivaenulik. Luther tõlkis ära piibli ja levitas selle sõnumit. Uuest Testamendist luges Luther, et juudid lasid tappa Jeesuse. Juudid olid Lutheri silmis pätid ja kaabakad. Luther jutlustas juudivastasust ka teistele inimestele.

Kuigi Jeesus ise oli samuti juudi soost, ei pidanud Luther teda juudiks. Nagu professor Harrison on välja selgitanud, oli Jeesus Lutheri seletuse kohaselt jumala sarnane inimene. Jeesus oli kristliku ühiskonna tähtsaim sümbol ja Jumala poeg, neitsist sündinud Püha vaim.

Jeesus oli Lutheri jaoks kristliku ühiskonna lipukandja, pärast keda enam Vana testamendi õpetus ei kehtinud. Ja sellest ei saanud juudid Lutheri arvates aru – mis oli täiendav tõestus selle kohta, et juudid olid rumalad, halvad ja ohtlikud.

Harrison tõdeb, et Lutheri juudiviha peamine põhjus oli tol ajal Euroopas valitsenud juudivastasus. Katku ajal usuti, et juudid levitasid seda haigust kaevuvett mürgitades. Räägiti ka juutide vandenõust kristlaste ja moslemite vastu.

Euroopas oli suur juudivastasus osalt seetõttu, et juudid keeldusid tunnistamast Jeesus Kristust. Juudiusk oli ristiusu konkurent.

Samal ajal polnud Luther rassist. Tema jaoks oli juudiviha seotud eelkõige usuga. Luther ei suutnud leppida sellega, et juudid ei tunnistanud Jeesust kui Messiast. Luther lootis, et juudid hakkavad ükskord tunnistama tõde ja pööravad ristiusku.

Nelisada aastat hiljem Saksamaal võimule tulnud rahvussotsialistid võtsid Lutherist eeskuju. Samas ei tohiks Harrisoni meelest süüdistada Lutherit selles, mis toimus teise maailmasõja ajal. Juudivastasuse juured on palju sügavamal. Luther suri 16. sajandil, rahvussotsialistid tulid võimule 20. sajandil. Saksamaal oli Luther tõstetud pühaku staatusesse ja ta mängis olulist rolli Saksamaa propagandas.

Mis meelt oleks Luther olnud koonduslaagritest? Harrisoni arvates oleks Luther öelnud, et kohtumõistja saab olla üksnes Jumal. Samas oleks Luther võinud ka kõik heaks kiita ja oleks vaadanud toimuvat kõrvalt.