Soomes on tavaks rääkida suurtest muutustest tööturul, aga nagu tuleb välja uuringutest, on tegemist lihtsalt müütidega. Mingeid suuri muutusi pole tööturul viimaste aastakümnete jooksul toimunud.
Soome tööelu uurinud teadlased andsid välja raamatu Tööelu müütidest ja tõelisusest ning seal on välja toodud mitu tööeluga seotud müüti, millel pole mingit tõepõhja all. Suuremad müüdid on näiteks ajutiste tööde mahu suurenemine ja palgatöö vähenemine. Tegelikkus on sootuks vastupidine: ajutiste tööde hulk ajas väheneb ja palgatöö osatähtsus suureneb, vahendab Yle.
Müüt nr 1: Ajutist tööd tuleb juurde
Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et ajutist, lühiajalist tööd on varasemast rohkem. Statistika näitab aga vastupidist: lühiajaliste tööde hulk on võrreldes 1990ndate aastatega vähenenud. Statistikaameti andmetel töötab vaid 12% soomlastest lühiajalistel töökohtadel ja see osakaal on püsinud muutumatuna viimase 20 aasta jooksul. Renditöid teeb vaid üks protsent kõigist töötajatest ja ka selles osas pole toimunud mingit muutust.
Ajutised tööotsad pole Soomes ka mingi uus asi. Näiteks sõdade järel oli tavaline, et sadamatöölised töötasid ühe päeva korraga. Kõige rohkem oli ajutisi töökohti 1990ndate aastate lõpus, kui valitsus püüdis majanduslangusega kaasnenud tööpuudust korvata omapoolsete tööpakkumistega. Ajutiste töökohtade tipphetk oli 1997. aasta, mil ajutiste töökohtade osakaal tõusis 17%-ni.
Praegu räägitakse palju ajutistest töökohtadest, kuna see on jäänud vanast ajast üheks lemmikteemaks. Teemat hoiavad üleval nii teadlased, meedia, ametiühingud kui poliitikud, igaüks omal põhjusel. Teadlastel on siin oma süü – nad otsivad kõiges probleeme ja ajutiste töökohtadega seoses nähakse palju probleeme. Ametiühingud on samuti huvitatud ajutiste töökohtade ümber toimuvast arutelust. Poliitik mõjub veenvamalt, kui ta räägib, et keskklassi olukorda tuleks ajutistel töökohtadel parandada.
Müüt nr 2: Karjäär on lühem ja hakitud
Tööelus armastatakse näha suuri muutusi, kus pikk karjäär ühel ametikohal jääb ajalukku ning tööalane edenemine on hakitud lühemateks juppideks ja projektideks. Sellega koos nähakse ettevõtluse osakaalu suurenemist.
See on ilus lugu, aga ei pea absoluutselt paika. Pikaajaline ja püsiv töösuhe on Soomes jätkuvalt mäekõrguselt kõige levinum. Lühenemise asemel on Soomes töösuhted pigem pikenenud. Ühe tööandja juures ollakse nüüd keskmiselt 10 aastat, kui 1980ndatel oli keskmine aeg tööandja juures 8 aastat. Endale tööandjaid ja ettevõtjaid oli 2014. aastal ligi 6,5% kõigist töötajatest. Ettevõtjate osakaal on viimase paarikümne aastaga kasvanud vaid ühe protsendipunkti võrra.
Jutud sellest, et ajutised tööd on uus norm ja karjäär ühe tööandja juures on lühem, või et keegi peaks end ametialase karjääri jooksul ümber koolitama, on lihtsalt väited, mis ei põhine mitte ühelgi statistilisel faktil.
Müüt nr 3: Töö tähtsus väheneb
Teadlaste väitel ei saa nõustuda ka sellega, et soomlased peavad tööd varasemast vähem oluliseks. Uuringud näitavad, et soomlased on jätkuvalt tihedalt seotud oma töö ja töökohaga.
Enamik Soome palgatöötajatest ja ettevõtjatest tunnevad end hästi ja on rahul oma tööga. Statistikaameti poolt viimase 30 aasta jooksul läbi viidud tööalased uuringud näitavad, et palgatöö tähtsus on püsinud kõrge kõigis vanuserühmades. Pooled palgasaajatest ei taha vahetada oma töökohta isegi siis, kui neile pakutakse mujal kõrgemat palka. See, mis on muutunud, on mure oma töökoha säilimise pärast.
Müüt nr 4: Noorte töömoraal on madalam
Paljudes aruteludes on välja toodud tänapäeva noorte töömoraali nõrgenemine. Aga ka see ei pea paika. Noored on alati tähtsustanud palgatööd vähem kui täiskasvanud. Selles pole midagi uut, see kuulub nooruse juurde. Eaga hakatakse üha rohkem tööd väärtustama. Muutunud on aga pere ja vaba aja väärtustamine. Pere ja vaba aega väärtustatakse nüüd rohkem kõigis vanuserühmades.
Müüt nr 5: Tööd tehakse rohkem ebaregulaarselt
Üks ootus seoses tööga on ebaregulaarsete tööde osakaalu suurenemine. Näiteks tehnoloogia võimaldab seda, et töötaja on tööandjale kättesaadav ööpäevaringselt.
Ent teadlaste endi jaoks üllatusena on ebaregulaarsete tööde osakaal hoopis vähenenud. Isegi spetsialistide töötegemine õhtuti ja nädalavahetustel on võrreldes varasemaga Statistikaameti andmetel oluliselt vähenenud.
Kaugtööd tehakse tänapäeval samapalju kui 1970ndatel aastatel. Töö ei ole liikunud koju, kuigi tehnoloogia seda võimaldaks.
Probleem on 250 000 töötajaga
Kuigi enamikul töötajatest on kõik väga hästi, tuletavad teadlased meelde, et suurel osal töötajatest on pidevad probleemid toimetulekuga. Soomes on ligi 250 000 töötajat, kel on rohkem probleeme kui peaks olema. Probleemid tööga ja töökoha kaotus puudutavad eelkõige ajutisi töötajaid. Ebakindlust on enim meeste töökohtadel nagu tööstuses ja ehituses, aga ka madalapalgalistel naiste töökohtadel teeninduses. Probleem on selles, et juba ligi kaks kolmandikku ajutisi töötajaid teeb vastumeelset tööd. See on suur probleem, millele pole lahendust leitud, märgivad teadlased.
